Abstract
Artiklis on käsitletud peamiselt kirjalikele allikatele tuginedes kala ja kalapüügi tähtsust Eestis keskajal ning varauusaja algul. On antud ülevaade, milliseid kalu sel ajal hinnati ja eelistati ning kuidas neid toiduks tarvitati. Tänu hansakaubandusele kujunes kala tähtsaks kaubaartikliks keskaja Liivimaa nii sisse- kui ka väljaveos. Keskajal hõivas kala Eesti elanike majanduslikus tegevuses ja toidulaual iseäranis tähtsa koha. Isegi sedavõrd, et juurdepääs kalavarudele sai lausa asustuslooliselt oluliseks teguriks. Kristliku kiriku seatud paastunõue tekitas kala järele kunstlikult suure nõudluse. Kalasöömine muutus religioosselt põhjendatuks ja seeläbi lausa üldiseks kohustuseks. Kala oli nii keskajal kui ka hilisematel sajanditel liha aseaine, mis kujundas tugevalt rahva suhtumist temasse.