HSHeete Sahkai

Heete Sahkai

*This is an algorithmically generated author record based on publicly available information.

Current Organizations / Institutes

The organizations/institutes from the scholar's latest article


Heete Sahkai has a total of 29 co-authors. Here are the top co-authors by number of shared publications:


Latest Publications

  • Open Access

    Pearõhu asukoht ja seda mõjutavad tegurid eesti keele võõrsõnades

    by Heete Sahkai, Liisi Piits, Meelis Mihkla, Liis Ermus, Hille Pajupuu

    Uurimuses vaadeldakse eesti keele võõrsõnu, mille järgsilbis on iii välde ja/või pikk vokaal. Sellistes võõrsõnades võib pearõhk olla iii väldet ja/ või pikka vokaali sisaldaval järgsilbil või esisilbil. Eesti leksikograafilises traditsioonis ei ole tavaks pearõhu asukohta konkreetsetes seda tüüpi sõnades märkida. Keeleõppijate huvides oleks pearõhu asukoha märkimine sellistes sõnades siiski vajalik. Seetõttu uurisime, millised on pearõhu asukoha tegurid seda tüüpi võõrsõnades. Selleks tegime tajukatse, kus 356 katseisikut hindas 42 testsõna rõhuvariantide vastuvõetavust. Tulemuste kohaselt on pearõhu asukoha teguriteks seda tüüpi võõrsõnades algvormi silpide arv, iii vältes ja/või pikka vokaali sisaldava järgsilbi asukoht algvormis ja sõna sagedus. Vaatlusalust tüüpi võõrsõnade pearõhu asukoht varieerub ka isikuti, sõltudes sealhulgas mõningal määral isiku vanusest.

  • Open Access

    Sõnarõhu märkimine sõnastikes ja selle mõju kõnesünteesile

    by Liisi Piits, Heete Sahkai, Meelis Mihkla, Indrek Hein, Hille Pajupuu, Liis Ermus

    Sõnarõhu märkimine sõnastikes ja selle mõju kõnesünteesile


  • Verb second in Estonian and the syntax-prosody relation

    by Anders Holmberg, Heete Sahkai, Anne Tamm

    Estonian declarative main clauses display a relatively strict verb-second (V2) order, resembling Germanic V2. However, two prosody-conditioned exceptions distinguish Estonian from Germanic: verb-third occurs with weak proforms in the ‘EPP-position’ and with nuclear-stressed finite verbs. We claim that the derivation of Estonian V2 differs from Germanic. The Estonian left periphery resembles Finnish, a closely related but non-V2 language. In both languages, finite verbs move to the highest T-domain head and a phrasal category moves to the specifier of this head, the EPP-position. Estonian V2 with its exceptions results from “Weak Start,” a prosodic constraint blocking spell-out of the highest copy of the chain derived by movement to the EPP-position when another phrasal constituent occupies the C-domain.


  • Open Access

    Eesti keele konstruktikoni poole: ülesehituse peajooned

    by Geda Paulsen, Heete Sahkai, Ene Vainik, Jelena Kallas, Kertu Saul, Arvi Tavast, Kristina Koppel

    Eesti keele konstruktikoni poole: ülesehituse peajooned

  • Open Access

    Acoustic correlates of primary word stress in Estonian

    by Heete Sahkai, Meelis Mihkla

    This study investigates the acoustic correlates of primary word stress in Estonian. The results contribute to several open questions concerning the acoustic correlates of word stress: Does fixed word stress have acoustic correlates? Can duration be the primary acoustic correlate of word stress in a language with contrastive segment length? Is F0 an exclusive correlate of phrase stress or does it also correlate with word stress? The study finds that despite being fixed, Estonian word stress significantly correlates with acoustic features. The primary correlate is F0, followed by vowel quality, overall intensity, duration and spectral tilt. The results support the functional load hypothesis which predicts that duration is not the primary acoustic correlate of word stress in languages with contrastive segment length. The results do not support the assumption that F0 exclusively correlates with phrasal stress and intonational pitch accents. Kokkuvõte. Heete Sahkai, Meelis Mihkla: Eesti keele primaarse sõnarõhu akustilised korrelaadid. Artiklis tutvustatakse uurimust, mille eesmärk oli tuvastada eesti keele primaarse sõnarõhu akustilised korrelaadid sõltumatult vältest ja lauserõhust. Uurimuse tulemused täiendavad arutelu mitme lahtise küsimuse üle sõnarõhu akustiliste korrelaatide valdkonnas: kas ka fikseeritud sõnarõhul on akustilised korrelaadid? kas kestus saab olla sõnarõhu primaarne korrelaat keeles, kus on kontrastiivne häälikupikkus? kas põhitoon korreleerub ainult lauserõhu või ka sõnarõhuga? Uurimuses leitakse, et kuigi eesti keeles on fikseeritud esisilbirõhk, korreleerub see oluliselt akustiliste tunnustega. Sõnarõhu tugevaim korrelaat on põhitoon, millele järgnevad vokaalikvaliteet, üldintensiivsus, kestus ja spektri kalle. Tulemused toetavad funktsionaalse koormuse hüpoteesi, mille kohaselt kestus ei ole peamine sõnarõhu korrelaat kontrastiivse häälikupikkusega keeltes. Tulemused ei toeta aga eeldust, et põhitoon korreleerub ainult lauserõhu ja tooniaktsentidega.

  • Open Access

    Prosodic phrasing of the parenthetical palun ‘please’ in Estonian requests

    by Eva Liina Asu, Heete Sahkai, Pärtel Lippus

    This study investigates the prosody of the Estonian parenthetical palun ‘please’ in imperative requests. The occurrence of prosodic phrase boundary cues such as pauses, pre-boundary lengthening, and creaky voice as well as pitch characteristics and accentuation are analysed. The analysis is based on 753 utterances, where palun appears in three different positions: initial, medial or final. The requests were elicited using context descriptions from 21 female speakers of Estonian. The results show that palun is not phrased as a separate intonation phrase and that its intonation and accentuation vary depending on its position in the host utterance. Utterance-initially, palun always receives an intonational pitch accent while utterance-finally it is unaccented. It is concluded that the integrated prosody of palun may derive from its discourse marker-like function. Its prosody may be representative of certain other categories of parentheticals with similar functional properties such as comment clauses and reporting verbs, but different from functionally more independent parentheticals that express a proposition or speech act of their own. Kokkuvõte. Eva Liina Asu, Heete Sahkai, Pärtel Lippus: Kiilu palun prosoodiline fraseerimine eesti palvetes. Käesolev artikkel uurib kiilu palun prosoodiat eesti keele käsklausena vormistatud palvetes. Vaadeldakse prosoodilise fraasipiiri tunnuste (pausid, lõpupikenemine ja kärisev häälelaad) esinemist ning põhitooni ja aktsentueerimist. Materjaliks on 753 lausungit, kus palun esineb kolmes eri positsioonis: lause alguses, keskel ja lõpus. Materjal salvestati 21 eesti emakeelega naiskõnelejalt katses, kus osalejad pidid palveid esitama nii, nagu nad kontekstikirjelduse põhjal vastavas olukorras seda teeksid. Tulemused näitavad, et sõna palun ei fraseerita eraldi intonatsioonifraasina ja selle intonatsioon ja aktsentueeritus varieeruvad sõltuvalt lausepositsioonist. Lause alguses saab palun alati intonatsioonilise tooniaktsendi, aga lause lõpus on see aktsentueerimata. Kokkuvõtvalt võib palun’i integreeritud prosoodia tuleneda tema diskursusemarkeri-laadsest funktsioonist. Sellisena võib ta sarnaneda prosoodiliselt ka mõningate teiste sarnaselt funktsioneerivate kiiludega, nagu episteemilised või evidentsiaalsed kiilud (nt ma arvan, ütles ta), aga erineda funktsionaalselt iseseisvamatest kiiludest, mis väljendavad eraldiseisvat propositsiooni või kõneakti.

  • Open Access

    Eesti keele otseste eriküsilausete sõnajärje aspekte

    by Heete Sahkai, Anne Tamm, Anders Holmberg

    Source: Keel ja Kirjandus Eesti keele otseste eriküsilausete sõnajärje aspekte


  • Open Access

    Kõneveeb ja Minu Hääl: uus kõnesünteesikeskkond ja -teenus

    by Meelis Mihkla, Indrek Hein, Indrek Kiissel, Jaan Pajupuu, Liisi Piits, Heete Sahkai, Hille Pajupuu, Rene Altrov, Elgar Kudritski, Liis Ermus, et al.

    Https://doi.org/10.5128/ERYa19.07 Tekst-kõne-süntees on tehnoloogia, mis muudab kirjaliku teksti kõneks. Kõnesünteesi kasutusvaldkond on tänapäeval väga lai. Vajadus kõnesünteesi oma seadmesse paigaldada või tootesse integreerida on muutunud üldiseks. Käesolevas artiklis tutvustame Eesti Keele Instituudis arendatavat interaktiivset kõnesünteesi veebikeskkonda Kõneveeb, mille eesmärgiks ongi ühiskonna, ettevõtjate ja arendajate vajadusi arvestades pakkuda tasuta ühest kohast ja mugavalt kõiki Eesti Keele Instituudi kõnesünteesiga seotud teenuseid ja ressursse. Põhjalikumalt tutvustame Kõneveebis saadaval olevat uut teenust Minu Hääl, mis võimaldab igaühel luua ise sünteeshääle ilma mingite tehniliste eelteadmisteta kõnesünteesist. See teenus on mõeldud üksikisikutele ja ettevõtjatele, kelle vajadusi olemasolevad sünteeshääled ei rahulda, näiteks kellel on vaja spetsiifilises stiilis või unikaalset sünteeshäält või omaenda häälest tehtud sünteeshäält. Võtmesõnad: kõne, kõnetehnoloogia, kõnekorpused, masinõpe, kõnesünteesiteenus, eesti keel *** Kõneveeb and Minu Hääl: An interactive web environment for speech synthesis resources and a service for custom synthetic voice creation Text-to-speech synthesis – a technology that converts written text into speech – has become part of everyday applications. This means that there is a general need for individuals to install speech synthesis in their devices and for companies to integrate it into their products and services. It is therefore important to make speech synthesis available for maximally easy uptake, especially for languages that are in danger of being dominated by English. The paper describes the interactive web environment Kõneveeb that is being developed to this end at the Institute of the Estonian Language. The purpose of the environment is to make the Institute’s Estonian speech synthesis resources and services easily available for individuals, companies, and developers alike. In addition to various free text voicing services, application interfaces, training corpora and training software, Kõneveeb offers a custom synthetic voice creation service, Minu Hääl. The service is intended for users who need a synthetic voice that is unique, represents a specific speaking style, or resembles their own voice. It allows the user to create a synthetic voice without any technical knowledge about speech synthesis. The service includes a dedicated program that enables an effortless recording of the donor voice and outputs a training corpus in the required format. After the user has uploaded the training corpus to Kõneveeb, three synthetic voices are automatically trained, using different synthesis methods. The resulting speech synthesisers can be used for text voicing either directly in Kõneveeb or installed in the user’s computer. Both the Kõneveeb environment and the Minu Hääl service will be constantly updated with new resources and possibilities.

  • Open Access

    Intensiivsus, rõhk ja välde eesti keeles

    by Heete Sahkai, Meelis Mihkla

    Uurimuses vaadeldakse, kas ja millised intensiivsuse parameetrid eristavad eesti keeles (a) lauserõhutut, lauserõhulist ja emfaatilise lauserõhuga sõna, (b) sõnarõhulist ja -rõhutut silpi ning (c) kolme väldet, ning kas võimalikud korrelatsioonid on sõltu matud põhitoonist. Intensiivsuse parameetritest on vaatluse all sõnarõhulise silbi intensiivsuse tase, intensiivsuse ulatus sõnas ja intensiivsuse kontuur rõhulises silbis. Uurimuse tulemusena leiti, et lause tasandi tingimusi ‒ lauserõhutut, lauserõhulist ja emfaatilise lauserõhuga sõna ‒ eristab üksteisest rõhulise silbi intensiivsuse tase, mis on tugevalt seotud rõhulise silbi põhitoonitasemega. Sõna tasandi tingimusi ‒ sõna rõhulist silpi ja välteastmeid ‒ eristavad intensiivsuse parameetrid seevastu on põhitoonist sõltumatumad. Sõnarõhulist silpi eristab rõhutust kõrgem intensiivsuse tase, ning välteastmeid eristavad intensiivsuse ulatus sõnas ja intensiivsusekontuur rõhulises silbis. Heete Sahkai and Meelis Mihkla: Intensity, stress, and quantity in Estonian. The study examines the correlations of overall intensity with a) deaccented, accented and emphatically accented words; b) stressed and unstressed syllables; and c) short, long and overlong word quantities. The study considers three intensity parameters: the intensity level and the intensity contour of the stressed syllable, and the intensity range of the word. The authors ask whether and which of these parameters correlate with the examined categories, and whether the possible correlations are independent of fundamental frequency. The study finds that the phrase level categories – deaccented, accented, and emphatically accented words – are distinguished by the intensity level of the stressed syllable, which correlates strongly with F0. The intensity parameters that correlate with the word level categories are more independent of F0. The stressed syllable is distinguished from the unstressed syllable by a higher intensity level. The three quantity degrees are distinguished by the intensity range of the word and the intensity contour in the stressed syllable. Keywords: Estonian, word quantity, word stress, phrasal stress, emphasis, acoustic correlates, intensity, fundamental frequency

  • Open Access

    Verb placement and accentuation: Does prosody constrain the Estonian V2?

    by Heete Sahkai, Anne Tamm

    The paper contributes to the understanding of the variation in finite verb placement in Estonian, a verb-second language, by establishing two descriptive facts. First, it identifies a previously undescribed finite verb position in Estonian declarative main clauses, which will be referred to as ‘clause-medial’. The clause-medial position is located between clause-medial sentence adverbials on the one hand, and VP adverbials and the complements of the verb on the other hand. Secondly, the paper reports two empirical studies providing evidence in support of the hypothesis that the occurrence of a finite verb in the proposed clause-medial position, as opposed to its occurrence in the second position, correlates with its accentuation. While clause-medial verbs tend to bear a nuclear pitch accent, second-position verbs don’t. Finally, the paper briefly discusses some broader implications of the existence of the clause-medial finite verb position and of the interaction between verb placement and prosody.