Juho Pystynen
Current Organizations / Institutes
The organizations/institutes from the scholar's latest article
Juho Pystynen has a total of 76 co-authors. Here are the top co-authors by number of shared publications:
- Santeri Junttila
Greifswaldin yliopisto
3 shared publications - Ildikó Lehtinen2 shared publications
- Johanna Laakso
Viini Ülikool / University of Vienna
2 shared publications - Juha Janhunen
Institute for Linguistic Studies, RAS St. Petersburg Russian Federation
2 shared publications - Jussi Ylikoski
University of Turku
2 shared publications Kaisa Häkkinen
2 shared publications
Latest Publications
- Open Access
- 22 May 2024
- Published by Suomalais-Ugrilainen Seura, Societe Finno-Ougrienne
Mordvan murteiden historiaa soinnittomien likvidoiden valossa
- 22 May 2024
- Published by Suomalais-Ugrilainen Seura, Societe Finno-Ougrienne
Open AccessMordvan murteiden historiaa soinnittomien likvidoiden valossa
- 22 May 2024
- Published by Suomalais-Ugrilainen Seura, Societe Finno-Ougrienne
Itämeren kieliapajilta Volgan verkoille
Tämä juhlakirja koostuu neljästäkymmenestäkolmesta professori Riho Grünthalin (s. 22.5.1964) 60-vuotispäiväksi kirjoitetusta lahjasta. Opiskelu- ja työtoverit sekä oppilaat tarkastelevat artikkeleissaan uralilaisen kielikunnan eri haaroja sekä kielten ja puhujayhteisöjen esihistoriaa. Kirjoituksissa käsitellään Grünthalille läheisiä aiheita. Tutkitaan esimerkiksi itämerensuomea ja sen etnonyymeja, mordvalaiskieliä, etymologiaa ja kielten kehitystä. Huomion kohteena ovat myös kielikontaktit, kielitypologia ja -sosiologia sekä empiirisen kielenaineksen keräämiseksi ja kieliyhteisön tutkimiseksi tehtävät kenttätyöt. Teos sisältää myös kollegan kirjoittaman lämpimän aikalaismuistelun ja Grünthalin julkaisuluettelon. See pühendusraamat koosneb neljakümne kolmest professor Riho Grünthali (s. 22.5.1964) 60. juubeliks kirjutatud kingitusest. Tudengipõlve sõbrad, töökaaslased ja õpilased vaatlevad oma artiklites Uurali keelkonna erinevaid harusid ning ka keelte ja nende kõnelejate kollektiivide eelajalugu. Kirjutistes käsitletakse Grünthalile lähedasi teemasid. Näiteks on arutluse all läänemeresoome keeled ja etnonüümid, mordva keeled, etümoloogia ja keelte areng. Samuti pälvivad tähelepanu keelekontaktid, keeletüpoloogia ja -sotsioloogia ning empiirilise keeleainese kogumiseks ja keelekogukonna uurimiseks tehtavad välitööd. Teos sisaldab ka kolleegi poolt kirjutatud sooja meenutust ning Grünthali bibliograafiat.
- 22 May 2024
- Published by Suomalais-Ugrilainen Seura, Societe Finno-Ougrienne
Itämeren kieliapajilta Volgan verkoille
Tämä juhlakirja koostuu neljästäkymmenestäkolmesta professori Riho Grünthalin (s. 22.5.1964) 60-vuotispäiväksi kirjoitetusta lahjasta. Opiskelu- ja työtoverit sekä oppilaat tarkastelevat artikkeleissaan uralilaisen kielikunnan eri haaroja sekä kielten ja puhujayhteisöjen esihistoriaa. Kirjoituksissa käsitellään Grünthalille läheisiä aiheita. Tutkitaan esimerkiksi itämerensuomea ja sen etnonyymeja, mordvalaiskieliä, etymologiaa ja kielten kehitystä. Huomion kohteena ovat myös kielikontaktit, kielitypologia ja -sosiologia sekä empiirisen kielenaineksen keräämiseksi ja kieliyhteisön tutkimiseksi tehtävät kenttätyöt. Teos sisältää myös kollegan kirjoittaman lämpimän aikalaismuistelun ja Grünthalin julkaisuluettelon. See pühendusraamat koosneb neljakümne kolmest professor Riho Grünthali (s. 22.5.1964) 60. juubeliks kirjutatud kingitusest. Tudengipõlve sõbrad, töökaaslased ja õpilased vaatlevad oma artiklites Uurali keelkonna erinevaid harusid ning ka keelte ja nende kõnelejate kollektiivide eelajalugu. Kirjutistes käsitletakse Grünthalile lähedasi teemasid. Näiteks on arutluse all läänemeresoome keeled ja etnonüümid, mordva keeled, etümoloogia ja keelte areng. Samuti pälvivad tähelepanu keelekontaktid, keeletüpoloogia ja -sotsioloogia ning empiirilise keeleainese kogumiseks ja keelekogukonna uurimiseks tehtavad välitööd. Teos sisaldab ka kolleegi poolt kirjutatud sooja meenutust ning Grünthali bibliograafiat.
- 1 December 2020
- Published by Finnisch-Ugrische Forschungen in Finnisch-Ugrische Forschungen
- Vol. 2020 (65) , 62–97
On the development of *i in Permic
The article revisits the development of Proto-Uralic close front *i in Proto-Permic. Two regular reflexes of *i have been posited in earlier literature: *i and *e. In a survey of preexisting etymological research, a third reflex *i̮ is identified as also being similarly abundant, which motivates rehabilitating several etymological comparisons that have been rejected as irregular in recent critical works. Altogether 17 examples of PP *i̮ continuing earlier *i are discussed in some detail. Typical phonological environments for the development of *i̮ are further identified, and several open problems are shown to remain. Lastly some implications of the results for future research are suggested.
- 1 December 2020
- Published by Finnisch-Ugrische Forschungen in Finnisch-Ugrische Forschungen
- Vol. 2020 (65) , 62–97
On the development of *i in Permic
The article revisits the development of Proto-Uralic close front *i in Proto-Permic. Two regular reflexes of *i have been posited in earlier literature: *i and *e. In a survey of preexisting etymological research, a third reflex *i̮ is identified as also being similarly abundant, which motivates rehabilitating several etymological comparisons that have been rejected as irregular in recent critical works. Altogether 17 examples of PP *i̮ continuing earlier *i are discussed in some detail. Typical phonological environments for the development of *i̮ are further identified, and several open problems are shown to remain. Lastly some implications of the results for future research are suggested.
- Open Access
- 30 October 2020
- Published by Institute of Croatian Language and Linguistics in Rasprave Instituta za hrvatski jezik i jezikoslovlje
- Vol. 46 (2) , 733-747
Digital Etymological Dictionary of the Oldest Vocabulary of Finnish
This paper presents the new project Digital etymological dictionary of the oldest vocabulary of Finnish (University of Helsinki, funded by the Kone Foundation) and discusses the present state and challenges of the (especially digital)...
- 30 October 2020
- Published by Institute of Croatian Language and Linguistics in Rasprave Instituta za hrvatski jezik i jezikoslovlje
- Vol. 46 (2) , 733-747
Open AccessDigital Etymological Dictionary of the Oldest Vocabulary of Finnish
This paper presents the new project Digital etymological dictionary of the oldest vocabulary of Finnish (University of Helsinki, funded by the Kone Foundation) and discusses the present state and challenges of the (especially digital)...
- 2 August 2020
- Published by Suomalais-Ugrilainen Seura, Societe Finno-Ougrienne
Notes on Proto-Mansi word-final vocalism
Tämä artikkelikokoelma on koottu professori Ulla-Maija Forsbergin (s. 2.8.1960) 60-vuotispäivän kunniaksi. Teos sisältää oppilaiden ja kollegoiden tieteellisiä artikkeleita Ulla-Maija Forsbergin uraan ja tuotantoon liittyvistä aiheista. Mukaan mahtuu myös kollegoiden muisteloita uran varrelta. Tieteellisten artikkeleiden teemat kuvastavat osaltaan Forsbergin oman tuotannon laaja-alaisuutta ja monipuolisuutta: mukana on runsaasti uralilaista etymologiaa ja äännehistoriaa käsitteleviä artikkeleita, samoin muut uralilaisten kielten historia-aiheet ja useimmat uralilaiset kielet ovat edustettuina. Erityisesti Ulla-Maijalle läheisiä obinugrilaisia kieliä käsitellään eri näkökulmista: joukkoon mahtuu mm. mansin kielen äännehistoriaa, hantin murteiden vertailua, mansin uudissananoja ja hantin informaatiorakennetta. Myös Forsbergin pitkäaikainen kiinnostuksen kohde M. A. Castrénin tuotanto esittäytyy hantin kielen näkökulmasta.
- 2 August 2020
- Published by Suomalais-Ugrilainen Seura, Societe Finno-Ougrienne
Notes on Proto-Mansi word-final vocalism
Tämä artikkelikokoelma on koottu professori Ulla-Maija Forsbergin (s. 2.8.1960) 60-vuotispäivän kunniaksi. Teos sisältää oppilaiden ja kollegoiden tieteellisiä artikkeleita Ulla-Maija Forsbergin uraan ja tuotantoon liittyvistä aiheista. Mukaan mahtuu myös kollegoiden muisteloita uran varrelta. Tieteellisten artikkeleiden teemat kuvastavat osaltaan Forsbergin oman tuotannon laaja-alaisuutta ja monipuolisuutta: mukana on runsaasti uralilaista etymologiaa ja äännehistoriaa käsitteleviä artikkeleita, samoin muut uralilaisten kielten historia-aiheet ja useimmat uralilaiset kielet ovat edustettuina. Erityisesti Ulla-Maijalle läheisiä obinugrilaisia kieliä käsitellään eri näkökulmista: joukkoon mahtuu mm. mansin kielen äännehistoriaa, hantin murteiden vertailua, mansin uudissananoja ja hantin informaatiorakennetta. Myös Forsbergin pitkäaikainen kiinnostuksen kohde M. A. Castrénin tuotanto esittäytyy hantin kielen näkökulmasta.
- 2 August 2020
- Published by Suomalais-Ugrilainen Seura, Societe Finno-Ougrienne
Ёмас сымыӈ нэ̄кве во̄ртур э̄тпост самын патум
Tämä artikkelikokoelma on koottu professori Ulla-Maija Forsbergin (s. 2.8.1960) 60-vuotispäivän kunniaksi. Teos sisältää oppilaiden ja kollegoiden tieteellisiä artikkeleita Ulla-Maija Forsbergin uraan ja tuotantoon liittyvistä aiheista. Mukaan mahtuu myös kollegoiden muisteloita uran varrelta. Tieteellisten artikkeleiden teemat kuvastavat osaltaan Forsbergin oman tuotannon laaja-alaisuutta ja monipuolisuutta: mukana on runsaasti uralilaista etymologiaa ja äännehistoriaa käsitteleviä artikkeleita, samoin muut uralilaisten kielten historia-aiheet ja useimmat uralilaiset kielet ovat edustettuina. Erityisesti Ulla-Maijalle läheisiä obinugrilaisia kieliä käsitellään eri näkökulmista: joukkoon mahtuu mm. mansin kielen äännehistoriaa, hantin murteiden vertailua, mansin uudissananoja ja hantin informaatiorakennetta. Myös Forsbergin pitkäaikainen kiinnostuksen kohde M. A. Castrénin tuotanto esittäytyy hantin kielen näkökulmasta.
- 2 August 2020
- Published by Suomalais-Ugrilainen Seura, Societe Finno-Ougrienne
Ёмас сымыӈ нэ̄кве во̄ртур э̄тпост самын патум
Tämä artikkelikokoelma on koottu professori Ulla-Maija Forsbergin (s. 2.8.1960) 60-vuotispäivän kunniaksi. Teos sisältää oppilaiden ja kollegoiden tieteellisiä artikkeleita Ulla-Maija Forsbergin uraan ja tuotantoon liittyvistä aiheista. Mukaan mahtuu myös kollegoiden muisteloita uran varrelta. Tieteellisten artikkeleiden teemat kuvastavat osaltaan Forsbergin oman tuotannon laaja-alaisuutta ja monipuolisuutta: mukana on runsaasti uralilaista etymologiaa ja äännehistoriaa käsitteleviä artikkeleita, samoin muut uralilaisten kielten historia-aiheet ja useimmat uralilaiset kielet ovat edustettuina. Erityisesti Ulla-Maijalle läheisiä obinugrilaisia kieliä käsitellään eri näkökulmista: joukkoon mahtuu mm. mansin kielen äännehistoriaa, hantin murteiden vertailua, mansin uudissananoja ja hantin informaatiorakennetta. Myös Forsbergin pitkäaikainen kiinnostuksen kohde M. A. Castrénin tuotanto esittäytyy hantin kielen näkökulmasta.