Kadri Soo

This paper presents a cross-national comparison of the influence of parental migration on children’s subjective well-being (SWB). While studies often focus on the economic implications of adult migration, research on its effects on children’s well-being is scarce, particularly in Europe. Data from surveys of over 13,500 school children in six European countries with a communist legacy were analysed. These were collected as part of Children’s Worlds - The International Study of Children’s Well-being (ISCWeB). The findings reveal that left-behind children generally have lower levels of SWB than non-left-behind children, with girls being more affected, and the gap in well-being increases with age. Left-behind status was also associated with lower family and school satisfaction. A hierarchical logistic regression model was used to explore the role of parental migration and family and school life satisfaction in predicting high SWB of children. While including family and school life satisfaction in the model weakened the association between parental migration and child SWB, the models’ explanatory power improved. This study emphasizes the need for further research in this area to better understand the complex dynamics between parental migration, children’s subjective well-being, and other factors. These insights are essential for developing targeted interventions and policies to support the well-being of left-behind children in migrant sending countries.

Õpilaste parem toimetulek eri suhtlussituatsioonides on oluline tegur, mida õppeprotsessi kaudu koolis toetada, panustades seeläbi heaolu suurenemisse nii hetkeolukordades kui ka edaspidises elus. Süsteemsele arendustegevusele aitab kaasa parem arusaam nendest aspektidest, mis vajaksid konkreetses klassis tuge. Selleks on õpetajatele ning tugipersonalile kasutamiseks loodud eksamite infosüsteemis paiknevad arvutitestid. Suhtlus- ja enesemääratluspädevuse testi kasutusvõimaluste paremaks kirjeldamiseks on oluline uurida, kuidas on testi tulemused seotud teiste õpilaste toimetulekut kirjeldavate näitajatega. Siinse artikli eesmärk on kirjeldada 2. klassi valimil (n = 250), kuidas on omavahel seotud õpilaste suhtlus- ja enesemääratluspädevuse testi tulemused ning õpetajate (n = 16) ja lastevanemate (n = 109) hinnatud tugevused (prosotsiaalsus) ning raskused (internaliseeritud ja eksternaliseeritud probleemid), mis on kaardistatud tugevuste ja raskuste küsimustiku (SDQ) kaudu. Tulemustest selgus, et arvutitestis paremaid tulemusi saanud õpilased said õpetajatelt kõrgemad prosotsiaalsuse hinnangud ning madalamaid internaliseeritud ja eksternaliseeritud probleemide hinnangud; lastevanemate hinnangud ei olnud testitulemustega oluliselt seotud.  Summary

This study aimed at exploring trends in parental mediation that have unravelled over eight years’ time in 12 European countries. Relying on the EU Kids Online survey, the study focused on 11–16‐year‐old children's perceptions of parental mediation strategies and the main changes therein between the data collection waves of 2010 and 2018. The analysis demonstrated that active mediation has seen a significant increase in several European countries. While cross‐cultural disparities remain large, restrictive mediation has decreased, indicating that the focus of parental strategies is moving away from setting rules and restrictions towards guiding children in their internet use.

It seems that Central and Eastern European countries are doing quite well with regard to gender equality in management, a fact that has often been attributed to the socialist heritage of these countries. In the meantime, it has become well known that this does not hold true, as gender equality and inequality not only coexisted in the socialist era, but have also continued to do so since. Unfortunately, research on women in management in post-socialist Central and Eastern European countries remains rare. This volume presents seven studies and a research report on women in management in CEE countries. The research included is based on quantitative as well as qualitative empirical material and provides country-based case studies as well as comparisons between countries. The book includes contributions on topics such as The existence of gender stereotypes The effects of women on corporate boards Reasons for and consequences of female entrepreneurship Time practices of women in leading positions Women in local politics and government. With contributions by Anastassiya Lipovka, Zoltan Buzady; Danel Havran; Henriett Primecz, Zsolt Lakatos; Monika Wieczorek-Kosmala; Ingrida Frankienė; Virginija Šidlauskienė; Vita Juknevičienė; Sigitas Balčiūnas, Oksana Mejerė; Mare Ainsaar; Kadri Soo, Rein Toomla; Oana Mara Stan; Lela Griessbach, Kerstin Ettl; Dinara Tokbaeva In Bezug auf die Gleichstellung im Management gehören die mittel- und osteuropäischen Länder zu den Vorzeigebeispielen. Dieser Umstand wird oft dem sozialistischen Erbe dieser Länder zugeschrieben, die die Einbindung aller Geschlechter in den Arbeitsprozess propagierten. Inzwischen ist bekannt, dass diese vordergründige Gleichstellung gleichzeitig von konservativen Rollenverteilungen konterkariert wurde. Wie sich das Erbe des Sozialismus in der heutigen Wirtschafts- und Organisationswelt Mittel- und Osteuropas darstellt, ist jedoch nur selten Gegenstand von Wissenschaft und Forschung. Dieser Band präsentiert sieben Studien und eine Forschungsnotiz zu diesem Thema. Die darin enthaltenen Forschungsergebnisse basieren sowohl auf quantitativem als auch auf qualitativem empirischem Material und liefern länderbezogene Fallstudien sowie Ländervergleiche aus der Region. Das Buch enthält Beiträge zu Themen wie Die Existenz von Geschlechterstereotypen Auswirkungen des Frauenanteils in Aufsichtsräten Gründe und Folgen des Unternehmertums durch Frauen Zeitpraktiken von Frauen in Führungspositionen Frauen in der kommunalen Politik. Mit Beiträgen von Anastassiya Lipovka, Zoltan Buzady; Danel Havran; Henriett Primecz, Zsolt Lakatos; Monika Wieczorek-Kosmala; Ingrida Frankienė; Virginija Šidlauskienė; Vita Juknevičienė; Sigitas Balčiūnas, Oksana Mejerė; Mare Ainsaar; Kadri Soo, Rein Toomla; Oana Mara Stan; Lela Griessbach, Kerstin Ettl; Dinara Tokbaeva

Õpetajatel on oluline roll laste ettevalmistamisel internetimaailmas toimetulekuks. Artiklis analüüsitakse Eesti õpetajate tegevust 9–16aastaste laste internetikasutuse sotsiaalses vahendamises, mille mõõtmiseks kasutati kaheksat tunnust EU Kids Online’i uuringust. Tulemused näitavad, et enamik Eesti õpetajatest on õpilaste internetikasutust sotsiaalselt vahendanud: üksnes 13% lastest ei suutnud meenutada, et nad oleks õpetajatelt kunagi juhiseid või informatsiooni saanud. Peamised erinevused Eesti õpetajate tegevuses ilmnesid keele ja asula suuruse puhul. Uuring lubab väita, et eesti keelt rääkivate ja väikestest asulatest pärit laste õpetajad vahendavad laste internetitegevusi aktiivsemalt ja mitmekülgsemalt ning pakuvad internetiohtude korral rohkem nõuandeid. See, kuidas on õpetajate tegevus ja laste kokkupuude internetiohtudega omavahel seotud, erineb vanuseja keelerühmiti. Internetis kahju kogemine ei ole seotud õpetajatepoolse sotsiaalse vahendamisega. Summary