Lotta Jalava
Current Organizations / Institutes
The organizations/institutes from the scholar's latest article
Lotta Jalava has a total of 77 co-authors. Here are the top co-authors by number of shared publications:
- Erika Sandman
University of Helsinki
3 shared publications - Annika Pasanen
Sámi University of Applied Sciences
2 shared publications - Ildikó Lehtinen2 shared publications
- Johanna Laakso
Viini Ülikool / University of Vienna
2 shared publications - Juha Janhunen
Institute for Linguistic Studies, RAS St. Petersburg Russian Federation
2 shared publications - Juho Pystynen
University of Helsinki
2 shared publications
Latest Publications
- 22 May 2024
- Published by Suomalais-Ugrilainen Seura, Societe Finno-Ougrienne
Itämeren kieliapajilta Volgan verkoille
Tämä juhlakirja koostuu neljästäkymmenestäkolmesta professori Riho Grünthalin (s. 22.5.1964) 60-vuotispäiväksi kirjoitetusta lahjasta. Opiskelu- ja työtoverit sekä oppilaat tarkastelevat artikkeleissaan uralilaisen kielikunnan eri haaroja sekä kielten ja puhujayhteisöjen esihistoriaa. Kirjoituksissa käsitellään Grünthalille läheisiä aiheita. Tutkitaan esimerkiksi itämerensuomea ja sen etnonyymeja, mordvalaiskieliä, etymologiaa ja kielten kehitystä. Huomion kohteena ovat myös kielikontaktit, kielitypologia ja -sosiologia sekä empiirisen kielenaineksen keräämiseksi ja kieliyhteisön tutkimiseksi tehtävät kenttätyöt. Teos sisältää myös kollegan kirjoittaman lämpimän aikalaismuistelun ja Grünthalin julkaisuluettelon. See pühendusraamat koosneb neljakümne kolmest professor Riho Grünthali (s. 22.5.1964) 60. juubeliks kirjutatud kingitusest. Tudengipõlve sõbrad, töökaaslased ja õpilased vaatlevad oma artiklites Uurali keelkonna erinevaid harusid ning ka keelte ja nende kõnelejate kollektiivide eelajalugu. Kirjutistes käsitletakse Grünthalile lähedasi teemasid. Näiteks on arutluse all läänemeresoome keeled ja etnonüümid, mordva keeled, etümoloogia ja keelte areng. Samuti pälvivad tähelepanu keelekontaktid, keeletüpoloogia ja -sotsioloogia ning empiirilise keeleainese kogumiseks ja keelekogukonna uurimiseks tehtavad välitööd. Teos sisaldab ka kolleegi poolt kirjutatud sooja meenutust ning Grünthali bibliograafiat.
- 22 May 2024
- Published by Suomalais-Ugrilainen Seura, Societe Finno-Ougrienne
Itämeren kieliapajilta Volgan verkoille
Tämä juhlakirja koostuu neljästäkymmenestäkolmesta professori Riho Grünthalin (s. 22.5.1964) 60-vuotispäiväksi kirjoitetusta lahjasta. Opiskelu- ja työtoverit sekä oppilaat tarkastelevat artikkeleissaan uralilaisen kielikunnan eri haaroja sekä kielten ja puhujayhteisöjen esihistoriaa. Kirjoituksissa käsitellään Grünthalille läheisiä aiheita. Tutkitaan esimerkiksi itämerensuomea ja sen etnonyymeja, mordvalaiskieliä, etymologiaa ja kielten kehitystä. Huomion kohteena ovat myös kielikontaktit, kielitypologia ja -sosiologia sekä empiirisen kielenaineksen keräämiseksi ja kieliyhteisön tutkimiseksi tehtävät kenttätyöt. Teos sisältää myös kollegan kirjoittaman lämpimän aikalaismuistelun ja Grünthalin julkaisuluettelon. See pühendusraamat koosneb neljakümne kolmest professor Riho Grünthali (s. 22.5.1964) 60. juubeliks kirjutatud kingitusest. Tudengipõlve sõbrad, töökaaslased ja õpilased vaatlevad oma artiklites Uurali keelkonna erinevaid harusid ning ka keelte ja nende kõnelejate kollektiivide eelajalugu. Kirjutistes käsitletakse Grünthalile lähedasi teemasid. Näiteks on arutluse all läänemeresoome keeled ja etnonüümid, mordva keeled, etümoloogia ja keelte areng. Samuti pälvivad tähelepanu keelekontaktid, keeletüpoloogia ja -sotsioloogia ning empiirilise keeleainese kogumiseks ja keelekogukonna uurimiseks tehtavad välitööd. Teos sisaldab ka kolleegi poolt kirjutatud sooja meenutust ning Grünthali bibliograafiat.
- Open Access
- 22 May 2024
- Published by Suomalais-Ugrilainen Seura, Societe Finno-Ougrienne
Onko karjalalle sijaa Suomessa?
- 22 May 2024
- Published by Suomalais-Ugrilainen Seura, Societe Finno-Ougrienne
Open AccessOnko karjalalle sijaa Suomessa?
- Open Access
- 23 March 2021
- Published by University of Helsinki Libraries
- p. 177-186
Nykysuomen sanakirjan digitaalinen editio
Artikkeli kuvaa Nykysuomen sanakirjan digitaalisen edition luontia ja siihen liittyviä työvaiheita. Tutkimus muodostaa esimerkin sanakirja-aineiston modernista tekstintunnistamisesta ja evaluoi tulok- sia kriittisesti, mahdollistaen samojen käytäntöjen soveltamisen muihin vastaaviin ympäristöihin. Kuvatut oikoluetut aineistot ja tekstintunnis- tusmallit julkaistaan avoimesti Zenodossa.
- 23 March 2021
- Published by University of Helsinki Libraries
- p. 177-186
Open AccessNykysuomen sanakirjan digitaalinen editio
Artikkeli kuvaa Nykysuomen sanakirjan digitaalisen edition luontia ja siihen liittyviä työvaiheita. Tutkimus muodostaa esimerkin sanakirja-aineiston modernista tekstintunnistamisesta ja evaluoi tulok- sia kriittisesti, mahdollistaen samojen käytäntöjen soveltamisen muihin vastaaviin ympäristöihin. Kuvatut oikoluetut aineistot ja tekstintunnis- tusmallit julkaistaan avoimesti Zenodossa.
- 15 December 2020
- Published by JSTOR
- p. 596-638
Kielten dokumentointi ja kieliopin kuvaus
- 2 August 2020
- Published by Suomalais-Ugrilainen Seura, Societe Finno-Ougrienne
Vanhimmat uralilaiset postpositiot kielen muutoksen ilmentäjinä
Tämä artikkelikokoelma on koottu professori Ulla-Maija Forsbergin (s. 2.8.1960) 60-vuotispäivän kunniaksi. Teos sisältää oppilaiden ja kollegoiden tieteellisiä artikkeleita Ulla-Maija Forsbergin uraan ja tuotantoon liittyvistä aiheista. Mukaan mahtuu myös kollegoiden muisteloita uran varrelta. Tieteellisten artikkeleiden teemat kuvastavat osaltaan Forsbergin oman tuotannon laaja-alaisuutta ja monipuolisuutta: mukana on runsaasti uralilaista etymologiaa ja äännehistoriaa käsitteleviä artikkeleita, samoin muut uralilaisten kielten historia-aiheet ja useimmat uralilaiset kielet ovat edustettuina. Erityisesti Ulla-Maijalle läheisiä obinugrilaisia kieliä käsitellään eri näkökulmista: joukkoon mahtuu mm. mansin kielen äännehistoriaa, hantin murteiden vertailua, mansin uudissananoja ja hantin informaatiorakennetta. Myös Forsbergin pitkäaikainen kiinnostuksen kohde M. A. Castrénin tuotanto esittäytyy hantin kielen näkökulmasta.
- 2 August 2020
- Published by Suomalais-Ugrilainen Seura, Societe Finno-Ougrienne
Vanhimmat uralilaiset postpositiot kielen muutoksen ilmentäjinä
Tämä artikkelikokoelma on koottu professori Ulla-Maija Forsbergin (s. 2.8.1960) 60-vuotispäivän kunniaksi. Teos sisältää oppilaiden ja kollegoiden tieteellisiä artikkeleita Ulla-Maija Forsbergin uraan ja tuotantoon liittyvistä aiheista. Mukaan mahtuu myös kollegoiden muisteloita uran varrelta. Tieteellisten artikkeleiden teemat kuvastavat osaltaan Forsbergin oman tuotannon laaja-alaisuutta ja monipuolisuutta: mukana on runsaasti uralilaista etymologiaa ja äännehistoriaa käsitteleviä artikkeleita, samoin muut uralilaisten kielten historia-aiheet ja useimmat uralilaiset kielet ovat edustettuina. Erityisesti Ulla-Maijalle läheisiä obinugrilaisia kieliä käsitellään eri näkökulmista: joukkoon mahtuu mm. mansin kielen äännehistoriaa, hantin murteiden vertailua, mansin uudissananoja ja hantin informaatiorakennetta. Myös Forsbergin pitkäaikainen kiinnostuksen kohde M. A. Castrénin tuotanto esittäytyy hantin kielen näkökulmasta.
- 2 August 2020
- Published by Suomalais-Ugrilainen Seura, Societe Finno-Ougrienne
Ёмас сымыӈ нэ̄кве во̄ртур э̄тпост самын патум
Tämä artikkelikokoelma on koottu professori Ulla-Maija Forsbergin (s. 2.8.1960) 60-vuotispäivän kunniaksi. Teos sisältää oppilaiden ja kollegoiden tieteellisiä artikkeleita Ulla-Maija Forsbergin uraan ja tuotantoon liittyvistä aiheista. Mukaan mahtuu myös kollegoiden muisteloita uran varrelta. Tieteellisten artikkeleiden teemat kuvastavat osaltaan Forsbergin oman tuotannon laaja-alaisuutta ja monipuolisuutta: mukana on runsaasti uralilaista etymologiaa ja äännehistoriaa käsitteleviä artikkeleita, samoin muut uralilaisten kielten historia-aiheet ja useimmat uralilaiset kielet ovat edustettuina. Erityisesti Ulla-Maijalle läheisiä obinugrilaisia kieliä käsitellään eri näkökulmista: joukkoon mahtuu mm. mansin kielen äännehistoriaa, hantin murteiden vertailua, mansin uudissananoja ja hantin informaatiorakennetta. Myös Forsbergin pitkäaikainen kiinnostuksen kohde M. A. Castrénin tuotanto esittäytyy hantin kielen näkökulmasta.
- 2 August 2020
- Published by Suomalais-Ugrilainen Seura, Societe Finno-Ougrienne
Ёмас сымыӈ нэ̄кве во̄ртур э̄тпост самын патум
Tämä artikkelikokoelma on koottu professori Ulla-Maija Forsbergin (s. 2.8.1960) 60-vuotispäivän kunniaksi. Teos sisältää oppilaiden ja kollegoiden tieteellisiä artikkeleita Ulla-Maija Forsbergin uraan ja tuotantoon liittyvistä aiheista. Mukaan mahtuu myös kollegoiden muisteloita uran varrelta. Tieteellisten artikkeleiden teemat kuvastavat osaltaan Forsbergin oman tuotannon laaja-alaisuutta ja monipuolisuutta: mukana on runsaasti uralilaista etymologiaa ja äännehistoriaa käsitteleviä artikkeleita, samoin muut uralilaisten kielten historia-aiheet ja useimmat uralilaiset kielet ovat edustettuina. Erityisesti Ulla-Maijalle läheisiä obinugrilaisia kieliä käsitellään eri näkökulmista: joukkoon mahtuu mm. mansin kielen äännehistoriaa, hantin murteiden vertailua, mansin uudissananoja ja hantin informaatiorakennetta. Myös Forsbergin pitkäaikainen kiinnostuksen kohde M. A. Castrénin tuotanto esittäytyy hantin kielen näkökulmasta.
- 6 July 2018
- Published by John Benjamins Publishing Company
- p. 281-304
What do different methods of data collection reveal about evidentiality?
In this chapter, different types of data used in evidentiality studies are discussed. We first discuss reference grammars, which are necessary for any cross-linguistic study of evidentials. This is followed by a discussion of (different types of) usage-based data, as well as natural language data and stimulus-based data collection used in linguistic fieldwork. We end our discussion by examining data collected by means of questionnaires and acceptability judgments. It is shown that all the types of data discussed are relevant for a full understanding of evidentiality, but they differ in their contribution and complement each other. For example, usage-based data is necessary for studying frequencies in languages, while reference grammars reveal what is common across languages.
- 6 July 2018
- Published by John Benjamins Publishing Company
- p. 281-304
What do different methods of data collection reveal about evidentiality?
In this chapter, different types of data used in evidentiality studies are discussed. We first discuss reference grammars, which are necessary for any cross-linguistic study of evidentials. This is followed by a discussion of (different types of) usage-based data, as well as natural language data and stimulus-based data collection used in linguistic fieldwork. We end our discussion by examining data collected by means of questionnaires and acceptability judgments. It is shown that all the types of data discussed are relevant for a full understanding of evidentiality, but they differ in their contribution and complement each other. For example, usage-based data is necessary for studying frequencies in languages, while reference grammars reveal what is common across languages.
- 11 September 2017
- Published by Walter de Gruyter GmbH
- p. 133-162
Grammaticalization of modality and evidentiality in Tundra Nenets
- 11 September 2017
- Published by Walter de Gruyter GmbH
- p. 133-162
Grammaticalization of modality and evidentiality in Tundra Nenets
- 18 October 2014
- Published by Finnisch-Ugrische Forschungen in Finnisch-Ugrische Forschungen
- Vol. 2014 (62) , 207–240
Indirectivity and resultativity in Tundra Nenets
This article deals with indirective and resultative predicates in Tundra Nenets. The focus is on two different categories of verbal inflection marked with the suffix -we, the resultative past participle and the narrative mood. The article discusses the functions, syntactic properties and common origin of these two predicate structures. It will be argued that the narrative mood developed from the past participle predicate in an earlier stage of the Nenets languages through reanalysis of the resultative predicate as a perfect/evidential form and transition of the non-finite predicate into a finite conjugation.
- 18 October 2014
- Published by Finnisch-Ugrische Forschungen in Finnisch-Ugrische Forschungen
- Vol. 2014 (62) , 207–240
Indirectivity and resultativity in Tundra Nenets
This article deals with indirective and resultative predicates in Tundra Nenets. The focus is on two different categories of verbal inflection marked with the suffix -we, the resultative past participle and the narrative mood. The article discusses the functions, syntactic properties and common origin of these two predicate structures. It will be argued that the narrative mood developed from the past participle predicate in an earlier stage of the Nenets languages through reanalysis of the resultative predicate as a perfect/evidential form and transition of the non-finite predicate into a finite conjugation.
- 1 January 2013
- Published by Suomalais-Ugrilaisen seuran Aikakauskirja in Suomalais-Ugrilaisen Seuran Aikakauskirja
- Vol. 2013 (94) , 37–67
“Adjectives” in Tundra Nenets: Properties of Property Words
Nenets expresses property with lexical items that represent two main word classes: nouns and verbs. This study focuses on the morphological and syntactic features that are typical to adjectives in other languages and also characteristic to property words in Nenets: attributive and predicative positions, derivation, comparative construction and the formation of adverbs of manner. It argues that Nenets property words have features that distinguish them from other nouns and verbs. Furthermore, the study aims at explaining the dichotomy of Nenets property words in two words classes. At the same time, the study takes part in the discussion of the cross-linguistic universality of adjectives and linguistic categorization.
- 1 January 2013
- Published by Suomalais-Ugrilaisen seuran Aikakauskirja in Suomalais-Ugrilaisen Seuran Aikakauskirja
- Vol. 2013 (94) , 37–67
“Adjectives” in Tundra Nenets: Properties of Property Words
Nenets expresses property with lexical items that represent two main word classes: nouns and verbs. This study focuses on the morphological and syntactic features that are typical to adjectives in other languages and also characteristic to property words in Nenets: attributive and predicative positions, derivation, comparative construction and the formation of adverbs of manner. It argues that Nenets property words have features that distinguish them from other nouns and verbs. Furthermore, the study aims at explaining the dichotomy of Nenets property words in two words classes. At the same time, the study takes part in the discussion of the cross-linguistic universality of adjectives and linguistic categorization.