LJLotta Jalava

Lotta Jalava

*This is an algorithmically generated author record based on publicly available information.

Current Organizations / Institutes

The organizations/institutes from the scholar's latest article


Lotta Jalava has a total of 77 co-authors. Here are the top co-authors by number of shared publications:


Latest Publications

  • Itämeren kieliapajilta Volgan verkoille

    by Marianne Bakró-Nagy, Johanna Laakso, Elena Skribnik, Ulriikka Puura, Petri Lauerma, Uldis Balodis, Mariann Bernhardt, Sofia Björklöf, Rogier Blokland, Jeremy Bradley, et al.

    Tämä juhlakirja koostuu neljästäkymmenestäkolmesta professori Riho Grünthalin (s. 22.5.1964) 60-vuotispäiväksi kirjoitetusta lahjasta. Opiskelu- ja työtoverit sekä oppilaat tarkastelevat artikkeleissaan uralilaisen kielikunnan eri haaroja sekä kielten ja puhujayhteisöjen esihistoriaa. Kirjoituksissa käsitellään Grünthalille läheisiä aiheita. Tutkitaan esimerkiksi itämerensuomea ja sen etnonyymeja, mordvalaiskieliä, etymologiaa ja kielten kehitystä. Huomion kohteena ovat myös kielikontaktit, kielitypologia ja -sosiologia sekä empiirisen kielenaineksen keräämiseksi ja kieliyhteisön tutkimiseksi tehtävät kenttätyöt. Teos sisältää myös kollegan kirjoittaman lämpimän aikalaismuistelun ja Grünthalin julkaisuluettelon. See pühendusraamat koosneb neljakümne kolmest professor Riho Grünthali (s. 22.5.1964) 60. juubeliks kirjutatud kingitusest. Tudengipõlve sõbrad, töökaaslased ja õpilased vaatlevad oma artiklites Uurali keelkonna erinevaid harusid ning ka keelte ja nende kõnelejate kollektiivide eelajalugu. Kirjutistes käsitletakse Grünthalile lähedasi teemasid. Näiteks on arutluse all läänemeresoome keeled ja etnonüümid, mordva keeled, etümoloogia ja keelte areng. Samuti pälvivad tähelepanu keelekontaktid, keeletüpoloogia ja -sotsioloogia ning empiirilise keeleainese kogumiseks ja keelekogukonna uurimiseks tehtavad välitööd. Teos sisaldab ka kolleegi poolt kirjutatud sooja meenutust ning Grünthali bibliograafiat.


  • Open Access

    Onko karjalalle sijaa Suomessa?

    by Outi Tánczos, Lotta Jalava, Annika Pasanen

  • Open Access

    Nykysuomen sanakirjan digitaalinen editio

    by Niko Partanen, Lotta Jalava

    Artikkeli kuvaa Nykysuomen sanakirjan digitaalisen edition luontia ja siihen liittyviä työvaiheita. Tutkimus muodostaa esimerkin sanakirja-aineiston modernista tekstintunnistamisesta ja evaluoi tulok- sia kriittisesti, mahdollistaen samojen käytäntöjen soveltamisen muihin vastaaviin ympäristöihin. Kuvatut oikoluetut aineistot ja tekstintunnis- tusmallit julkaistaan avoimesti Zenodossa.

  • Kielten dokumentointi ja kieliopin kuvaus

    by Lotta Jalava, Erika Sandman

  • Vanhimmat uralilaiset postpositiot kielen muutoksen ilmentäjinä

    by Lotta Jalava, Riho Grünthal

    Tämä artikkelikokoelma on koottu professori Ulla-Maija Forsbergin (s. 2.8.1960) 60-vuotispäivän kunniaksi. Teos sisältää oppilaiden ja kollegoiden tieteellisiä artikkeleita Ulla-Maija Forsbergin uraan ja tuotantoon liittyvistä aiheista. Mukaan mahtuu myös kollegoiden muiste­loita uran varrelta. Tieteellisten artikkeleiden teemat kuvastavat osaltaan Forsbergin oman tuotannon laaja-alaisuutta ja monipuolisuutta: mukana on runsaasti uralilaista etymologiaa ja äännehistoriaa käsitteleviä artikkeleita, samoin muut uralilaisten kielten historia-aiheet ja useimmat uralilaiset kielet ovat edustettuina. Erityisesti Ulla-Maijalle läheisiä obinugrilaisia kieliä käsitellään eri näkökulmista: joukkoon mahtuu mm. mansin kielen äännehistoriaa, hantin murteiden vertailua, mansin uudissananoja ja hantin informaatiorakennetta. Myös Forsbergin pitkäaikainen kiinnostuksen kohde M. A. Castrénin tuotanto esittäytyy hantin kielen näkökulmasta.


  • Ёмас сымыӈ нэ̄кве во̄ртур э̄тпост самын патум

    by Marianne Bakró-Nagy, Johanna Laakso, Elena Skribnik, Márta Csepregi, Katalin Gugán, Christopher Culver, Цыпанов Йöлгинь, Merlijn De Smit, Kaisa Häkkinen, Lotta Jalava, et al.

    Tämä artikkelikokoelma on koottu professori Ulla-Maija Forsbergin (s. 2.8.1960) 60-vuotispäivän kunniaksi. Teos sisältää oppilaiden ja kollegoiden tieteellisiä artikkeleita Ulla-Maija Forsbergin uraan ja tuotantoon liittyvistä aiheista. Mukaan mahtuu myös kollegoiden muiste­loita uran varrelta. Tieteellisten artikkeleiden teemat kuvastavat osaltaan Forsbergin oman tuotannon laaja-alaisuutta ja monipuolisuutta: mukana on runsaasti uralilaista etymologiaa ja äännehistoriaa käsitteleviä artikkeleita, samoin muut uralilaisten kielten historia-aiheet ja useimmat uralilaiset kielet ovat edustettuina. Erityisesti Ulla-Maijalle läheisiä obinugrilaisia kieliä käsitellään eri näkökulmista: joukkoon mahtuu mm. mansin kielen äännehistoriaa, hantin murteiden vertailua, mansin uudissananoja ja hantin informaatiorakennetta. Myös Forsbergin pitkäaikainen kiinnostuksen kohde M. A. Castrénin tuotanto esittäytyy hantin kielen näkökulmasta.

  • What do different methods of data collection reveal about evidentiality?

    by Seppo Kittilä, Lotta Jalava, Erika Sandman

    In this chapter, different types of data used in evidentiality studies are discussed. We first discuss reference grammars, which are necessary for any cross-linguistic study of evidentials. This is followed by a discussion of (different types of) usage-based data, as well as natural language data and stimulus-based data collection used in linguistic fieldwork. We end our discussion by examining data collected by means of questionnaires and acceptability judgments. It is shown that all the types of data discussed are relevant for a full understanding of evidentiality, but they differ in their contribution and complement each other. For example, usage-based data is necessary for studying frequencies in languages, while reference grammars reveal what is common across languages.


  • Indirectivity and resultativity in Tundra Nenets

    by Lotta Jalava

    This article deals with indirective and resultative predicates in Tundra Nenets. The focus is on two different categories of verbal inflection marked with the suffix -we, the resultative past participle and the narrative mood. The article discusses the functions, syntactic properties and common origin of these two predicate structures. It will be argued that the narrative mood developed from the past participle predicate in an earlier stage of the Nenets languages through reanalysis of the resultative predicate as a perfect/evidential form and transition of the non-finite predicate into a finite conjugation.


  • “Adjectives” in Tundra Nenets: Properties of Property Words

    by Lotta Jalava

    Nenets expresses property with lexical items that represent two main word classes: nouns and verbs. This study focuses on the morphological and syntactic features that are typical to adjectives in other languages and also characteristic to property words in Nenets: attributive and predicative positions, derivation, comparative construction and the formation of adverbs of manner. It argues that Nenets property words have features that distinguish them from other nouns and verbs. Furthermore, the study aims at explaining the dichotomy of Nenets property words in two words classes. At the same time, the study takes part in the discussion of the cross-linguistic universality of adjectives and linguistic categorization.