Maria Tuulik
Current Organizations / Institutes
The organizations/institutes from the scholar's latest article
Previous Organizations / Institutes
The organizations / institutes from the scholar's other articles in the past ten years
Research Subjects
Research Interests
Maria Tuulik has a total of 10 co-authors. Here are the top co-authors by number of shared publications:
- Ene Vainik
Institute of the Estonian Language
4 shared publications - Kristina Koppel
Eesti Keele Instituut / Institute of the Estonian Language
3 shared publications - Eleri Aedmaa
Eesti Keele Instituut
2 shared publications - Esta Prangel
Eesti Keele Instituut / Institute of the Estonian Language
2 shared publications - Geda Paulsen
Eesti Keele Instituut / Institute of the Estonian Language, Uppsala Ülikool / University of Uppsala
2 shared publications - Lydia Risberg
Eesti Keele Instituut / Institute of the Estonian Language, Tartu Ülikool / University of Tartu
2 shared publications
Latest Publications
- Open Access
- 14 October 2025
- Published by University of Tartu in Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri. Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics
- Vol. 16 (2) , 147–176
Tähenduste seletamine leksikograafias: kuivõrd on abi suurtest keelemudelitest?
Artiklis uurime, kas ja mil määral saavad suured keelemudelid (SKMid) leksikograafi aidata sõnastikuseletuste loomisel ja sõnatähendus(t)e esitusel. Katsetatud SKMidest jäid lõplikku hindamisküsitlusse GPT-4o ja Gemini 1.5 Pro tähendusseletused 60 sõna kohta. Kasutatud näitetu promptimise (zero-shot) meetod võimaldas selgitada leksikograafide eelistusi ja nõudmisi seletustele ilma nende vormi ennetavalt piiramata. Tähendusseletusi hindas 21 leksikograafi. Vastajate üldine rahulolu oli suhteliselt kõrge: leksikograafid hindasid oma töö jaoks väga kasulikuks või mõnevõrra kasulikuks 83% seletustest. Mudelite sooritus eesti keeles enamasti rahuldas vastajaid: 75% juhtudel hinnati seletuste keelt grammatiliselt korrektseks. Rahulolu semantilise esitusega oli mõnevõrra madalam: väljatoodud tähendusi peeti õigeks 56% juhtudel. Kahest SKM-ist hinnati kõrgemalt GPT-4o tähendusseletusi. Leksikograafide hinnangud varieerusid. Hinnangutele lisatud kommentaaride analüüs selgitas leksikograafide rahulolu/rahulolematuse sisemist struktuuri, millele toetudes on edaspidi võimalik luua täpsemaid prompte eri tüüpi sõnastikuseletuste tarvis. Maria Tuulik, Ene Vainik, Esta Prangel, Margit Langemets, Eleri Aedmaa, Kristina Koppel, Lydia Risberg: Describing senses for lexicography: how helpful are large language models? In this article, we investigate whether and to what extent large language models (LMMs) can assist lexicographers in writing definitions and presenting word meaning(s). Of the LLMs tested, the GPT-4o and Gemini 1.5 Pro meaning descriptions for 60 words were selected for the final evaluation. The zero-shot prompting method used made it possible to identify the lexicographers’ preferences and demands for the descriptions without preemptively limiting their form. The meaning descriptions were evaluated by 21 lexicographers. The overall satisfaction of respondents was relatively high: lexicographers rated 83% of the meaning descriptions as very or somewhat useful for their work. The performance of the models in Estonian was mostly satisfactory for the respondents: in 75% of the cases, the language of the meaning descriptions was judged to be grammatically correct. Satisfaction with the semantic presentation was somewhat lower: the meanings given were considered correct in 56% of cases. Of the two LLM-s, GPT-4o’s output was rated higher. Lexicographers’ evaluations varied. The analysis of the comments accompanying the evaluations clarified the internal structure of the lexicographers’ satisfaction/dissatisfaction and will allow the findings to be used in the future to create detailed prompts providing basis for different types of dictionary definitions.
- 14 October 2025
- Published by University of Tartu in Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri. Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics
- Vol. 16 (2) , 147–176
Open AccessTähenduste seletamine leksikograafias: kuivõrd on abi suurtest keelemudelitest?
Artiklis uurime, kas ja mil määral saavad suured keelemudelid (SKMid) leksikograafi aidata sõnastikuseletuste loomisel ja sõnatähendus(t)e esitusel. Katsetatud SKMidest jäid lõplikku hindamisküsitlusse GPT-4o ja Gemini 1.5 Pro tähendusseletused 60 sõna kohta. Kasutatud näitetu promptimise (zero-shot) meetod võimaldas selgitada leksikograafide eelistusi ja nõudmisi seletustele ilma nende vormi ennetavalt piiramata. Tähendusseletusi hindas 21 leksikograafi. Vastajate üldine rahulolu oli suhteliselt kõrge: leksikograafid hindasid oma töö jaoks väga kasulikuks või mõnevõrra kasulikuks 83% seletustest. Mudelite sooritus eesti keeles enamasti rahuldas vastajaid: 75% juhtudel hinnati seletuste keelt grammatiliselt korrektseks. Rahulolu semantilise esitusega oli mõnevõrra madalam: väljatoodud tähendusi peeti õigeks 56% juhtudel. Kahest SKM-ist hinnati kõrgemalt GPT-4o tähendusseletusi. Leksikograafide hinnangud varieerusid. Hinnangutele lisatud kommentaaride analüüs selgitas leksikograafide rahulolu/rahulolematuse sisemist struktuuri, millele toetudes on edaspidi võimalik luua täpsemaid prompte eri tüüpi sõnastikuseletuste tarvis. Maria Tuulik, Ene Vainik, Esta Prangel, Margit Langemets, Eleri Aedmaa, Kristina Koppel, Lydia Risberg: Describing senses for lexicography: how helpful are large language models? In this article, we investigate whether and to what extent large language models (LMMs) can assist lexicographers in writing definitions and presenting word meaning(s). Of the LLMs tested, the GPT-4o and Gemini 1.5 Pro meaning descriptions for 60 words were selected for the final evaluation. The zero-shot prompting method used made it possible to identify the lexicographers’ preferences and demands for the descriptions without preemptively limiting their form. The meaning descriptions were evaluated by 21 lexicographers. The overall satisfaction of respondents was relatively high: lexicographers rated 83% of the meaning descriptions as very or somewhat useful for their work. The performance of the models in Estonian was mostly satisfactory for the respondents: in 75% of the cases, the language of the meaning descriptions was judged to be grammatically correct. Satisfaction with the semantic presentation was somewhat lower: the meanings given were considered correct in 56% of cases. Of the two LLM-s, GPT-4o’s output was rated higher. Lexicographers’ evaluations varied. The analysis of the comments accompanying the evaluations clarified the internal structure of the lexicographers’ satisfaction/dissatisfaction and will allow the findings to be used in the future to create detailed prompts providing basis for different types of dictionary definitions.
- Open Access
- 15 July 2025
- Published by SA Kultuurileht in Keel ja Kirjandus
- Vol. 68 (7) , 605-624
Keelekorpus kui leksikograafi abiline kõnekeelsuse tuvastamisel
Source: Keel ja Kirjandus Keelekorpus kui leksikograafi abiline kõnekeelsuse tuvastamisel
- 15 July 2025
- Published by SA Kultuurileht in Keel ja Kirjandus
- Vol. 68 (7) , 605-624
Open AccessKeelekorpus kui leksikograafi abiline kõnekeelsuse tuvastamisel
Source: Keel ja Kirjandus Keelekorpus kui leksikograafi abiline kõnekeelsuse tuvastamisel
- 10 April 2023
- Published by SA Kultuurileht in Keel ja Kirjandus
- Vol. 66 (4) , 363-386
Eesti kompimisadjektiivide polüseemiamallid
Source: Keel ja Kirjandus Eesti kompimisadjektiivide polüseemiamallid
- 10 April 2023
- Published by SA Kultuurileht in Keel ja Kirjandus
- Vol. 66 (4) , 363-386
Eesti kompimisadjektiivide polüseemiamallid
Source: Keel ja Kirjandus Eesti kompimisadjektiivide polüseemiamallid
- Open Access
- 7 April 2023
- Published by Estonian Association for Applied Linguistics in Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat. Estonian Papers in Applied Linguistics
- Vol. 19, 225-244
Towards the morphosyntactic corpus profile of prototypical adjectives in Estonian
Https://doi.org/10.5128/ERYa19.13 The transition zones between traditional word classes cause problems in lexicography. This research addresses the issue of estimating the level of adjectivization in Estonian by proposing a set of close-context indicators (“test patterns”) based on the existing literature and detectable in annotated corpus text. The profile of prototypical adjectives (the “reference profile”) is established by analyzing the normalized frequencies of the test patterns in a random sample of validated adjectives (N = 100). A scale of similarity to the reference profile is established by using the method of calculating Euclidean distances, which is considered a heuristic of the cumulative similarity vs. the difference. As a result, the scalar nature of the similarity to the reference profile is revealed, among both validated adjectives and the control group of yet underspecified lexicographic headword candidates (N = 100). The results are discussed in respect to improving the toolbox of the test patterns as well as in respect to future studies on some intriguing features of the actual corpus behavior of adjectives as compared to what would be expected by their morphosyntactic potential described in the literature. *** Eesti keele prototüüpse adjektiivi morfosüntaktilise korpusprofiili jälil Sõnavara kategoriseerimisel sõnaliikidesse valmistavad leksikograafias probleeme ennekõike üleminuekualad. Üks peamisi murekohti on raskus määratleda seejuures verbi ja adjektiivi vahelist piiri (Paulsen jt 2019, Paulsen jt 2020). Siinses uurimuses vaatleme partitsiipide adjektiviseerumisprotsesse korpusstatistika andmetele tuginedes. Lähenemine põhineb teoreetilisel eeldusel, et mistahes nähtusi kategoriseerivad inimesed alateadlikult liikmete sarnasust n-ö prototüüpsele esindajale ehk kategooria keskmele hinnates. See toob kaasa, et kategooria liikmed võivad olla selle prototüübiga kas rohkem või vähem sarnased; kategooria perifeerses osas võivad liikmed kuuluda juba ka mingisse naaberkategooriasse. Adjektiividele omaste joonte väljaselgitamiseks korpuses kasutame testmustrite sarja, millest igaüks haarab potentsiaalse adjektiivi lähikonteksti. Kuus testmustrit põhinevad adjektiivide omadustel, mis on kirjanduses esile toodud ning ka eelmärgendatud korpusetekstides tuvastatavad. Kolm mustrit mõõdavad testsõna esinemist atribuudi rollis – eestäiendina üldiselt ning kahes kitsendatud positsioonis: ühilduvana põhisõnaga käändes ja arvus ning teiseks paiknevana lause alguses. Veel kätkesid mustrid esinemist keskvõrde vormis, laiendatavust vahetult eelneva adverbiga ning esinemist öeldistäitena st olema verbi jätkuna. Prototüüpse adjektiivi korpuskäitumise profiil selgitati välja sajast sõnast koosneva juhuvalimi põhjal „Eesti keele põhisõnavara sõnastiku” adjektiividest. Kontrollrühm (N = 100) moodustati Eesti Keele Instituudi sõnastikubaasis Ekilex (Hein jt 2020) leiduvast sõnaliigimärgendita partitsiibist samuti juhuvalimina, silmas pidades erinevate partitsiibivormide võrdset esindatust. Adjektiivi morfosüntaktilise käitumise prototüüpi valiti esindama katsetes kasutatud testmustrite suhteliste sageduste mediaanväärtused adjektiivide rühmas. Sarnasusmõõdikuna kasutasime eukleidilise kauguse meetodit, mis lubab analüüsida kõrvutatavate nähtuste mitmeid parameetreid korraga. Analüüsi tulemuseks on skaala, mis eristab määra, kuivõrd uuritav sõna sarnaneb oma korpuskäitumiselt tavalisele tüüpilisele adjektiivile. Analüüsi tulemusi lahkame testmustrite sarja tõhususe, aga ka testitud adjektiivide korpuskäitumise iseärasuste vaatenurgast. Võtmesõnad: leksikograafia, korpuslingvistika, adjektiivid, leksikaalne dekategoriseerumine, eesti keel
- 7 April 2023
- Published by Estonian Association for Applied Linguistics in Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat. Estonian Papers in Applied Linguistics
- Vol. 19, 225-244
Open AccessTowards the morphosyntactic corpus profile of prototypical adjectives in Estonian
Https://doi.org/10.5128/ERYa19.13 The transition zones between traditional word classes cause problems in lexicography. This research addresses the issue of estimating the level of adjectivization in Estonian by proposing a set of close-context indicators (“test patterns”) based on the existing literature and detectable in annotated corpus text. The profile of prototypical adjectives (the “reference profile”) is established by analyzing the normalized frequencies of the test patterns in a random sample of validated adjectives (N = 100). A scale of similarity to the reference profile is established by using the method of calculating Euclidean distances, which is considered a heuristic of the cumulative similarity vs. the difference. As a result, the scalar nature of the similarity to the reference profile is revealed, among both validated adjectives and the control group of yet underspecified lexicographic headword candidates (N = 100). The results are discussed in respect to improving the toolbox of the test patterns as well as in respect to future studies on some intriguing features of the actual corpus behavior of adjectives as compared to what would be expected by their morphosyntactic potential described in the literature. *** Eesti keele prototüüpse adjektiivi morfosüntaktilise korpusprofiili jälil Sõnavara kategoriseerimisel sõnaliikidesse valmistavad leksikograafias probleeme ennekõike üleminuekualad. Üks peamisi murekohti on raskus määratleda seejuures verbi ja adjektiivi vahelist piiri (Paulsen jt 2019, Paulsen jt 2020). Siinses uurimuses vaatleme partitsiipide adjektiviseerumisprotsesse korpusstatistika andmetele tuginedes. Lähenemine põhineb teoreetilisel eeldusel, et mistahes nähtusi kategoriseerivad inimesed alateadlikult liikmete sarnasust n-ö prototüüpsele esindajale ehk kategooria keskmele hinnates. See toob kaasa, et kategooria liikmed võivad olla selle prototüübiga kas rohkem või vähem sarnased; kategooria perifeerses osas võivad liikmed kuuluda juba ka mingisse naaberkategooriasse. Adjektiividele omaste joonte väljaselgitamiseks korpuses kasutame testmustrite sarja, millest igaüks haarab potentsiaalse adjektiivi lähikonteksti. Kuus testmustrit põhinevad adjektiivide omadustel, mis on kirjanduses esile toodud ning ka eelmärgendatud korpusetekstides tuvastatavad. Kolm mustrit mõõdavad testsõna esinemist atribuudi rollis – eestäiendina üldiselt ning kahes kitsendatud positsioonis: ühilduvana põhisõnaga käändes ja arvus ning teiseks paiknevana lause alguses. Veel kätkesid mustrid esinemist keskvõrde vormis, laiendatavust vahetult eelneva adverbiga ning esinemist öeldistäitena st olema verbi jätkuna. Prototüüpse adjektiivi korpuskäitumise profiil selgitati välja sajast sõnast koosneva juhuvalimi põhjal „Eesti keele põhisõnavara sõnastiku” adjektiividest. Kontrollrühm (N = 100) moodustati Eesti Keele Instituudi sõnastikubaasis Ekilex (Hein jt 2020) leiduvast sõnaliigimärgendita partitsiibist samuti juhuvalimina, silmas pidades erinevate partitsiibivormide võrdset esindatust. Adjektiivi morfosüntaktilise käitumise prototüüpi valiti esindama katsetes kasutatud testmustrite suhteliste sageduste mediaanväärtused adjektiivide rühmas. Sarnasusmõõdikuna kasutasime eukleidilise kauguse meetodit, mis lubab analüüsida kõrvutatavate nähtuste mitmeid parameetreid korraga. Analüüsi tulemuseks on skaala, mis eristab määra, kuivõrd uuritav sõna sarnaneb oma korpuskäitumiselt tavalisele tüüpilisele adjektiivile. Analüüsi tulemusi lahkame testmustrite sarja tõhususe, aga ka testitud adjektiivide korpuskäitumise iseärasuste vaatenurgast. Võtmesõnad: leksikograafia, korpuslingvistika, adjektiivid, leksikaalne dekategoriseerumine, eesti keel
- Open Access
- 24 April 2020
- Published by Estonian Association for Applied Linguistics in Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat. Estonian Papers in Applied Linguistics
- Vol. 16, 223-240
Eesti temperatuuriadjektiivide polüseemiamallid
Artiklis annan ülevaate eesti temperatuuriadjektiivide rühmast ja selgitan seaduspärasusi sõnade semantilises struktuuris. Artiklis kasutatud korpusandmed on pärit “Eesti keele ühendkorpusest 2017”. Korpusanalüüsil kasutan leksikograafilise tarkvara Sketch Engine sõnavisandite, distributiivse tesauruse ja sõnaloendite funktsiooni. Eesmärk on korpuse põhjal tuvastada temperatuuriadjektiivide süstemaatilise polüseemia mallid, mis saaksid pakkuda teoreetilist raamistikku sõnaraamatutööks. Mallide leidmiseks lisan tähendustele semantilised tüübid ja otsin sarnasusi sõnade tähendusvaheldustes. Analüüsiks arendatud semantilised tüübid on kavas lisada Eesti Keele Instituudi uude andmebaasi Ekilex, et võimaldada täpsemat otsingut leksikograafidele ja uurijatele. *** Systemic polysemy patterns of Estonian temperature adjectives The article gives an overview of temperature adjectives in Estonian and ascertains the regularities of their semantic structure. Patterns of systematic polysemy of temperature adjectives are identified, for the purpose of providing a theoretical framework for lexicographical work. The corpus data used in the article originates from Estonian National Corpus 2017 (ENC17). For corpus analysis Sketch Engine’s (Kigarriff et al. 2014) word sketch, distributive thesaurus, and word lists functions are used. To find the patterns, semantic types were added to meanings and similarities were searched among meaning shifts. The tagging of adjective meanings is based on the semantic types developed to describe Estonian (polysemous) adjectives (Tuulik 2014) and the typology has been further developed according to the semantics of temperature words. The semantic types are planned to be added to the new database of the Institute of the Estonian Language, Ekilex (Koppel et al. 2019), in order to allow for more precise search by lexicographers and researchers. As a result of the analysis of the temperature words, 10 polysemous patterns emerged. The article discusses the potential motivation and lexicographic presentation of the more frequent patterns. Consistent presentation of patterns in a dictionary or database may not be an end in itself, as the presentation of meanings is influenced by many factors (target users’ needs, word frequency, meaning frequency, etc.), but taking patterns into account ensures that inclusion or exclusion of the meaning is a conscious decision.
- 24 April 2020
- Published by Estonian Association for Applied Linguistics in Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat. Estonian Papers in Applied Linguistics
- Vol. 16, 223-240
Open AccessEesti temperatuuriadjektiivide polüseemiamallid
Artiklis annan ülevaate eesti temperatuuriadjektiivide rühmast ja selgitan seaduspärasusi sõnade semantilises struktuuris. Artiklis kasutatud korpusandmed on pärit “Eesti keele ühendkorpusest 2017”. Korpusanalüüsil kasutan leksikograafilise tarkvara Sketch Engine sõnavisandite, distributiivse tesauruse ja sõnaloendite funktsiooni. Eesmärk on korpuse põhjal tuvastada temperatuuriadjektiivide süstemaatilise polüseemia mallid, mis saaksid pakkuda teoreetilist raamistikku sõnaraamatutööks. Mallide leidmiseks lisan tähendustele semantilised tüübid ja otsin sarnasusi sõnade tähendusvaheldustes. Analüüsiks arendatud semantilised tüübid on kavas lisada Eesti Keele Instituudi uude andmebaasi Ekilex, et võimaldada täpsemat otsingut leksikograafidele ja uurijatele. *** Systemic polysemy patterns of Estonian temperature adjectives The article gives an overview of temperature adjectives in Estonian and ascertains the regularities of their semantic structure. Patterns of systematic polysemy of temperature adjectives are identified, for the purpose of providing a theoretical framework for lexicographical work. The corpus data used in the article originates from Estonian National Corpus 2017 (ENC17). For corpus analysis Sketch Engine’s (Kigarriff et al. 2014) word sketch, distributive thesaurus, and word lists functions are used. To find the patterns, semantic types were added to meanings and similarities were searched among meaning shifts. The tagging of adjective meanings is based on the semantic types developed to describe Estonian (polysemous) adjectives (Tuulik 2014) and the typology has been further developed according to the semantics of temperature words. The semantic types are planned to be added to the new database of the Institute of the Estonian Language, Ekilex (Koppel et al. 2019), in order to allow for more precise search by lexicographers and researchers. As a result of the analysis of the temperature words, 10 polysemous patterns emerged. The article discusses the potential motivation and lexicographic presentation of the more frequent patterns. Consistent presentation of patterns in a dictionary or database may not be an end in itself, as the presentation of meanings is influenced by many factors (target users’ needs, word frequency, meaning frequency, etc.), but taking patterns into account ensures that inclusion or exclusion of the meaning is a conscious decision.
- Open Access
- 24 April 2020
- Published by Estonian Association for Applied Linguistics in Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat. Estonian Papers in Applied Linguistics
- Vol. 16, 177-202
Sõnaliik leksikograafi töölaual: sõnaliikide roll tänapäeva leksikograafias
Sõnaliik on traditsiooniliselt keele kirjelduse osa, mis hõlmab sõna morfoloogilist ja süntaktilist käitumist, aga ka tähendust ning pragmaatilist funktsiooni. Vaatamata sellele, et sõnaliigid on tinglike piiridega ning keeleteaduslikult kaugel ühtsest või selgest nähtusest, on see kategooriana leksikograafias vajalik kui kompaktne viis andmaks ülevaadet sõna käitumisest kasutuses. Ka e-leksikograafias vältimatud automaatsed protseduurid nagu morfoloogiline ja süntaktiline märgendamine ning tähenduste ühestamine eeldavad kas konkreetselt või vaikimisi leksikaalsete üksuste eristamist. Käesolevas artiklis anname sissevaate sõnaliikide rolli leksikograafi töös. Vahendame tulemusi aastal 2019 tehtud uuringust, mille eesmärk oli välja selgitada eesti keelt kirjeldavate leksikograafide probleeme ning vajadusi seoses sõnaliikidega, aga ka ootusi keeletehnoloogilistele lahendustele sõnaliigi määramise hõlbustamiseks. *** On word classes in contemporary lexicography: The lexicographers’ view This study examines the role of word classes in the contemporary lexicographic work. The analysis is based on a metalexicographic semi-structured interview carried out among 23 Estonian lexicographers. We focus on three main research questions: i) How necessary are word classes in lexicopraphers’ work? ii) What kinds of problems they do experience related to the word classes? iii) How do lexicographers solve these problems and how could digital tools facilitate the word class judgement processes? The results indicate that in lexicography, word classes provide an (implicit or explicit) frame for organisation of data, even if word-class tagging does not directly belong among the tasks of the lexicographer. The word class determination process in unclear cases is a complicated one. In addition to the usage of a word and the expected needs of the user, the lexicographer must consider the structural requirements of the particular dictionary (s)he is working with. Along with the development of digital resources, the demands of the data model behind the electronic database have to be considered; not to mention the theoretical linguistic insights. Linguistically, the most problematic issues appear in the grammaticalisation and lexicalisation processes related to inflectional suffixes (mainly adverbs and adpositions) or conversional transposition (adjectives). The typical word-class altering devices in Estonian such as suffixal derivation (see, e.g. Vare 2006: 199) do not emerge as particularly problematic. The interviewed lexicographers would welcome a digital application that would facilitate and quickened the word class determination process. The application would have an improved morphological tagger compared to the present tools and it would be more efficient in extracting statistical information from corpora. Lexicographers wish to acquire information about the prevailing word-class function together with the data this assessment is based on. Yet, the lexicographer makes the final decision.
- 24 April 2020
- Published by Estonian Association for Applied Linguistics in Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat. Estonian Papers in Applied Linguistics
- Vol. 16, 177-202
Open AccessSõnaliik leksikograafi töölaual: sõnaliikide roll tänapäeva leksikograafias
Sõnaliik on traditsiooniliselt keele kirjelduse osa, mis hõlmab sõna morfoloogilist ja süntaktilist käitumist, aga ka tähendust ning pragmaatilist funktsiooni. Vaatamata sellele, et sõnaliigid on tinglike piiridega ning keeleteaduslikult kaugel ühtsest või selgest nähtusest, on see kategooriana leksikograafias vajalik kui kompaktne viis andmaks ülevaadet sõna käitumisest kasutuses. Ka e-leksikograafias vältimatud automaatsed protseduurid nagu morfoloogiline ja süntaktiline märgendamine ning tähenduste ühestamine eeldavad kas konkreetselt või vaikimisi leksikaalsete üksuste eristamist. Käesolevas artiklis anname sissevaate sõnaliikide rolli leksikograafi töös. Vahendame tulemusi aastal 2019 tehtud uuringust, mille eesmärk oli välja selgitada eesti keelt kirjeldavate leksikograafide probleeme ning vajadusi seoses sõnaliikidega, aga ka ootusi keeletehnoloogilistele lahendustele sõnaliigi määramise hõlbustamiseks. *** On word classes in contemporary lexicography: The lexicographers’ view This study examines the role of word classes in the contemporary lexicographic work. The analysis is based on a metalexicographic semi-structured interview carried out among 23 Estonian lexicographers. We focus on three main research questions: i) How necessary are word classes in lexicopraphers’ work? ii) What kinds of problems they do experience related to the word classes? iii) How do lexicographers solve these problems and how could digital tools facilitate the word class judgement processes? The results indicate that in lexicography, word classes provide an (implicit or explicit) frame for organisation of data, even if word-class tagging does not directly belong among the tasks of the lexicographer. The word class determination process in unclear cases is a complicated one. In addition to the usage of a word and the expected needs of the user, the lexicographer must consider the structural requirements of the particular dictionary (s)he is working with. Along with the development of digital resources, the demands of the data model behind the electronic database have to be considered; not to mention the theoretical linguistic insights. Linguistically, the most problematic issues appear in the grammaticalisation and lexicalisation processes related to inflectional suffixes (mainly adverbs and adpositions) or conversional transposition (adjectives). The typical word-class altering devices in Estonian such as suffixal derivation (see, e.g. Vare 2006: 199) do not emerge as particularly problematic. The interviewed lexicographers would welcome a digital application that would facilitate and quickened the word class determination process. The application would have an improved morphological tagger compared to the present tools and it would be more efficient in extracting statistical information from corpora. Lexicographers wish to acquire information about the prevailing word-class function together with the data this assessment is based on. Yet, the lexicographer makes the final decision.
- 1 June 2018
- Published by Oxford University Press (OUP) in International Journal of Lexicography
- Vol. 31 (2) , 151-166
NATIVE VS. BORROWED MATERIAL AS APPROACHED BY ESTONIAN LANGUAGE PLANNING PRACTITIONERS: THE EXPERIENCE OF THE DICTIONARY OF STANDARD ESTONIAN
An overview is given of how Estonian language planners and lexicographers deal with foreign words accruing in the language. As Estonian is a small language, special attention is paid to language planning and lexicography in Estonia to ensure the survival of the language. Development of Estonian language planning is discussed, concentrating on issues regarding native versus foreign words. The Dictionary of Standard Estonian (DSE) is introduced in more detail. The DSE has been the clearest manifestation of general language planning in Estonia. Backed by a century of tradition and expertise, it provides the national standard for Estonian. The focus of the article is on how the DSE handles foreign words.
- 1 June 2018
- Published by Oxford University Press (OUP) in International Journal of Lexicography
- Vol. 31 (2) , 151-166
NATIVE VS. BORROWED MATERIAL AS APPROACHED BY ESTONIAN LANGUAGE PLANNING PRACTITIONERS: THE EXPERIENCE OF THE DICTIONARY OF STANDARD ESTONIAN
An overview is given of how Estonian language planners and lexicographers deal with foreign words accruing in the language. As Estonian is a small language, special attention is paid to language planning and lexicography in Estonia to ensure the survival of the language. Development of Estonian language planning is discussed, concentrating on issues regarding native versus foreign words. The Dictionary of Standard Estonian (DSE) is introduced in more detail. The DSE has been the clearest manifestation of general language planning in Estonia. Backed by a century of tradition and expertise, it provides the national standard for Estonian. The focus of the article is on how the DSE handles foreign words.
- Open Access
- 23 April 2015
- Published by Estonian Association for Applied Linguistics in Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat. Estonian Papers in Applied Linguistics
- Vol. 11, 75-94
Korpusleksikograafia uued võimalused eesti keele kollokatsioonisõnastiku näitel
DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa11.05 Artiklis tutvustame korpusleksikograafia üldisi arengutendentse ja uusi meetodeid. Käsitleme korpuse kui leksikograafilise info allika potentsiaali ning analüüsime, kuidas saab leksikograafilisi andmebaase pool- ja täisautomaatselt genereerida. Vaatleme, mil määral on uusi tehnoloogilisi lahendusi võimalik rakendada Eesti õppeleksikograafias, täpsemalt eesti keele kollokatsioonisõnastiku (KOLS) koostamisel. KOLS on esimene eestikeelne sõnastik, kus rakendatakse andmebaasi automaatset genereerimist nii märksõnastiku kui ka sõnaartikli sisu (kollokatiivse info ja näitelausete) tasandil. Tutvustame sõnastiku koostamise üldisi põhimõtteid ja esitame näidisartikli.
- 23 April 2015
- Published by Estonian Association for Applied Linguistics in Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat. Estonian Papers in Applied Linguistics
- Vol. 11, 75-94
Open AccessKorpusleksikograafia uued võimalused eesti keele kollokatsioonisõnastiku näitel
DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa11.05 Artiklis tutvustame korpusleksikograafia üldisi arengutendentse ja uusi meetodeid. Käsitleme korpuse kui leksikograafilise info allika potentsiaali ning analüüsime, kuidas saab leksikograafilisi andmebaase pool- ja täisautomaatselt genereerida. Vaatleme, mil määral on uusi tehnoloogilisi lahendusi võimalik rakendada Eesti õppeleksikograafias, täpsemalt eesti keele kollokatsioonisõnastiku (KOLS) koostamisel. KOLS on esimene eestikeelne sõnastik, kus rakendatakse andmebaasi automaatset genereerimist nii märksõnastiku kui ka sõnaartikli sisu (kollokatiivse info ja näitelausete) tasandil. Tutvustame sõnastiku koostamise üldisi põhimõtteid ja esitame näidisartikli.
- Open Access
- 1 April 2014
- Published by Estonian Association for Applied Linguistics in Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat. Estonian Papers in Applied Linguistics
- No. 10,p. 307-317
Adjektiivide polüseemia korpuses ja sõnaraamatus
Artikli eesmärk on uurida eesti omadussõnade semantikat ja eelkõige polüseemiat koondkorpuse 100 sagedama adjektiivi näitel. Esimeses pooles vaadeldakse valimi jagunemist mitmetähenduslikkuse aspektist ja selleks, et selgitada polüseemia ja struktuuri suhteid, analüüsitakse ka adjektiivide morfoloogilise struktuuri varieerumist. Teises pooles keskendutakse semantilistele tüüpidele, mille abil saaks mitmetähenduslike adjektiivide tähendusnihkeid paremini kirjeldada. Tutvustatakse semantiliste tüüpide rakendusvõimalusi sõnaraamatute koostamisel ja pakutakse välja eesti adjektiivi peamised semantilised tüübid. DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa10.19
- 1 April 2014
- Published by Estonian Association for Applied Linguistics in Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat. Estonian Papers in Applied Linguistics
- No. 10,p. 307-317
Open AccessAdjektiivide polüseemia korpuses ja sõnaraamatus
Artikli eesmärk on uurida eesti omadussõnade semantikat ja eelkõige polüseemiat koondkorpuse 100 sagedama adjektiivi näitel. Esimeses pooles vaadeldakse valimi jagunemist mitmetähenduslikkuse aspektist ja selleks, et selgitada polüseemia ja struktuuri suhteid, analüüsitakse ka adjektiivide morfoloogilise struktuuri varieerumist. Teises pooles keskendutakse semantilistele tüüpidele, mille abil saaks mitmetähenduslike adjektiivide tähendusnihkeid paremini kirjeldada. Tutvustatakse semantiliste tüüpide rakendusvõimalusi sõnaraamatute koostamisel ja pakutakse välja eesti adjektiivi peamised semantilised tüübid. DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa10.19