Kristina Koppel
Current Organizations / Institutes
The organizations/institutes from the scholar's latest article
Kristina Koppel has a total of 32 co-authors. Here are the top co-authors by number of shared publications:
- Jelena Kallas
Institute of the Estonian Language
4 shared publications - Margit Langemets
Eesti Keele Instituut
4 shared publications - Ene Vainik
Institute of the Estonian Language
3 shared publications - Esta Prangel
Eesti Keele Instituut / Institute of the Estonian Language
3 shared publications - Lydia Risberg
Eesti Keele Instituut / Institute of the Estonian Language, Tartu Ülikool / University of Tartu
3 shared publications - Maria Tuulik
Eesti Keele Instituut / Institute of the Estonian Language
3 shared publications
Latest Publications
- Open Access
- 26 June 2026
- Published by Estonian Academy Publishers in The Yearbook of the Estonian Mother Tongue Society
- Vol. 71 (1) , 49-77
Eesti keele kui teise keele õppijate hinnangud sõnaseletustele Keeleõppija Sõnaveebis
Artiklis anname ülevaate küsitlusest, mille korraldasime 2025. aasta lõpus 55 eesti keele kui teise keele õppija seas. Küsitluse eesmärk oli välja selgitada, millised leksikaalsed, morfoloogilised ja süntaktilised nähtused raskendavad keeleõppijal sõnaseletuste mõistmist. Selleks pidid vastajad hindama Keeleõppija Sõnaveebi 20 märksõna kaht erinevalt sõnastatud seletust: üht originaalsõnastuses, teist kohandatud sõnastuses. Leksikaalsete parameetrite analüüs näitas, et õppijad eelistavad kompaktseid sõnastusi, kus on välditud sidesõnu, sisutühje asesõnu ja abstraktseid täpsustusi. Morfoloogiliste parameetrite analüüs näitas, et umbisikulise tegumoe kasutus ei raskenda arusaamist, aga des-vormid osutuvad keerukaks. Süntaktiliste parameetrite analüüsist ilmnes, et arusaamist soodustavad seletused, kus põhisõna on esitatud seletuse alguses ja kus info on piisavalt asjakohane, samas kui täiendite rohkus enne põhisõna võib mõistmist takistada. Küsitluse tulemuste põhjal kohandasime juba olemasolevaid sõnaseletusi Keeleõppija Sõnaveebis ning uuendasime koostamispõhimõtteid, mille alusel saab luua seletusi uutele sõnadele.
- 26 June 2026
- Published by Estonian Academy Publishers in The Yearbook of the Estonian Mother Tongue Society
- Vol. 71 (1) , 49-77
Open AccessEesti keele kui teise keele õppijate hinnangud sõnaseletustele Keeleõppija Sõnaveebis
Artiklis anname ülevaate küsitlusest, mille korraldasime 2025. aasta lõpus 55 eesti keele kui teise keele õppija seas. Küsitluse eesmärk oli välja selgitada, millised leksikaalsed, morfoloogilised ja süntaktilised nähtused raskendavad keeleõppijal sõnaseletuste mõistmist. Selleks pidid vastajad hindama Keeleõppija Sõnaveebi 20 märksõna kaht erinevalt sõnastatud seletust: üht originaalsõnastuses, teist kohandatud sõnastuses. Leksikaalsete parameetrite analüüs näitas, et õppijad eelistavad kompaktseid sõnastusi, kus on välditud sidesõnu, sisutühje asesõnu ja abstraktseid täpsustusi. Morfoloogiliste parameetrite analüüs näitas, et umbisikulise tegumoe kasutus ei raskenda arusaamist, aga des-vormid osutuvad keerukaks. Süntaktiliste parameetrite analüüsist ilmnes, et arusaamist soodustavad seletused, kus põhisõna on esitatud seletuse alguses ja kus info on piisavalt asjakohane, samas kui täiendite rohkus enne põhisõna võib mõistmist takistada. Küsitluse tulemuste põhjal kohandasime juba olemasolevaid sõnaseletusi Keeleõppija Sõnaveebis ning uuendasime koostamispõhimõtteid, mille alusel saab luua seletusi uutele sõnadele.
- Open Access
- 24 April 2026
- Published by Estonian Association for Applied Linguistics in Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat. Estonian Papers in Applied Linguistics
- Vol. 22, 163-182
Korpuse kontekstiga või ilma? Suurte keelemudelite võimekus tuvastada ja märgendiga varustada eesti keele sõnatähendusi
Korpuse kontekstiga või ilma? Suurte keelemudelite võimekus tuvastada ja märgendiga varustada eesti keele sõnatähendusi
- 24 April 2026
- Published by Estonian Association for Applied Linguistics in Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat. Estonian Papers in Applied Linguistics
- Vol. 22, 163-182
Open AccessKorpuse kontekstiga või ilma? Suurte keelemudelite võimekus tuvastada ja märgendiga varustada eesti keele sõnatähendusi
Korpuse kontekstiga või ilma? Suurte keelemudelite võimekus tuvastada ja märgendiga varustada eesti keele sõnatähendusi
- Open Access
- 1 January 2026
- Published by University of Tartu
Korpused lingvistilises uurimistöös. Praktiline käsiraamat
Keelekorpused ja suured tekstikogud on tänapäeva keeleteaduses valdav uurimismaterjali allikas ning korpuslingvistika nende kasutamist käsitlev meetodite kogu. Käsiraamatus tutvustatakse enamlevinud korpuslingvistika meetodeid ning olemasolevaid eesti keele korpusi, nende loomise ja kasutamise võimalusi. Käsiraamat sisaldab ka eesti keele põhjal tehtud näidisuurimusi, mida on võimalik ise korrata ja enda uurimisküsimusele kohandada. Käsiraamatu autorid on Tartu Ülikooli ja Eesti Keele Instituudi teadlased, kel on pikaajaline korpuste koostamise ja teadustöös kasutamise kogemus. Käsiraamat võiks pakkuda huvi kõigile, kes soovivad tekstiandmetega tegeleda.
- 1 January 2026
- Published by University of Tartu
Open AccessKorpused lingvistilises uurimistöös. Praktiline käsiraamat
Keelekorpused ja suured tekstikogud on tänapäeva keeleteaduses valdav uurimismaterjali allikas ning korpuslingvistika nende kasutamist käsitlev meetodite kogu. Käsiraamatus tutvustatakse enamlevinud korpuslingvistika meetodeid ning olemasolevaid eesti keele korpusi, nende loomise ja kasutamise võimalusi. Käsiraamat sisaldab ka eesti keele põhjal tehtud näidisuurimusi, mida on võimalik ise korrata ja enda uurimisküsimusele kohandada. Käsiraamatu autorid on Tartu Ülikooli ja Eesti Keele Instituudi teadlased, kel on pikaajaline korpuste koostamise ja teadustöös kasutamise kogemus. Käsiraamat võiks pakkuda huvi kõigile, kes soovivad tekstiandmetega tegeleda.
- Open Access
- 14 October 2025
- Published by University of Tartu in Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri. Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics
- Vol. 16 (2) , 147–176
Tähenduste seletamine leksikograafias: kuivõrd on abi suurtest keelemudelitest?
Artiklis uurime, kas ja mil määral saavad suured keelemudelid (SKMid) leksikograafi aidata sõnastikuseletuste loomisel ja sõnatähendus(t)e esitusel. Katsetatud SKMidest jäid lõplikku hindamisküsitlusse GPT-4o ja Gemini 1.5 Pro tähendusseletused 60 sõna kohta. Kasutatud näitetu promptimise (zero-shot) meetod võimaldas selgitada leksikograafide eelistusi ja nõudmisi seletustele ilma nende vormi ennetavalt piiramata. Tähendusseletusi hindas 21 leksikograafi. Vastajate üldine rahulolu oli suhteliselt kõrge: leksikograafid hindasid oma töö jaoks väga kasulikuks või mõnevõrra kasulikuks 83% seletustest. Mudelite sooritus eesti keeles enamasti rahuldas vastajaid: 75% juhtudel hinnati seletuste keelt grammatiliselt korrektseks. Rahulolu semantilise esitusega oli mõnevõrra madalam: väljatoodud tähendusi peeti õigeks 56% juhtudel. Kahest SKM-ist hinnati kõrgemalt GPT-4o tähendusseletusi. Leksikograafide hinnangud varieerusid. Hinnangutele lisatud kommentaaride analüüs selgitas leksikograafide rahulolu/rahulolematuse sisemist struktuuri, millele toetudes on edaspidi võimalik luua täpsemaid prompte eri tüüpi sõnastikuseletuste tarvis. Maria Tuulik, Ene Vainik, Esta Prangel, Margit Langemets, Eleri Aedmaa, Kristina Koppel, Lydia Risberg: Describing senses for lexicography: how helpful are large language models? In this article, we investigate whether and to what extent large language models (LMMs) can assist lexicographers in writing definitions and presenting word meaning(s). Of the LLMs tested, the GPT-4o and Gemini 1.5 Pro meaning descriptions for 60 words were selected for the final evaluation. The zero-shot prompting method used made it possible to identify the lexicographers’ preferences and demands for the descriptions without preemptively limiting their form. The meaning descriptions were evaluated by 21 lexicographers. The overall satisfaction of respondents was relatively high: lexicographers rated 83% of the meaning descriptions as very or somewhat useful for their work. The performance of the models in Estonian was mostly satisfactory for the respondents: in 75% of the cases, the language of the meaning descriptions was judged to be grammatically correct. Satisfaction with the semantic presentation was somewhat lower: the meanings given were considered correct in 56% of cases. Of the two LLM-s, GPT-4o’s output was rated higher. Lexicographers’ evaluations varied. The analysis of the comments accompanying the evaluations clarified the internal structure of the lexicographers’ satisfaction/dissatisfaction and will allow the findings to be used in the future to create detailed prompts providing basis for different types of dictionary definitions.
- 14 October 2025
- Published by University of Tartu in Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri. Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics
- Vol. 16 (2) , 147–176
Open AccessTähenduste seletamine leksikograafias: kuivõrd on abi suurtest keelemudelitest?
Artiklis uurime, kas ja mil määral saavad suured keelemudelid (SKMid) leksikograafi aidata sõnastikuseletuste loomisel ja sõnatähendus(t)e esitusel. Katsetatud SKMidest jäid lõplikku hindamisküsitlusse GPT-4o ja Gemini 1.5 Pro tähendusseletused 60 sõna kohta. Kasutatud näitetu promptimise (zero-shot) meetod võimaldas selgitada leksikograafide eelistusi ja nõudmisi seletustele ilma nende vormi ennetavalt piiramata. Tähendusseletusi hindas 21 leksikograafi. Vastajate üldine rahulolu oli suhteliselt kõrge: leksikograafid hindasid oma töö jaoks väga kasulikuks või mõnevõrra kasulikuks 83% seletustest. Mudelite sooritus eesti keeles enamasti rahuldas vastajaid: 75% juhtudel hinnati seletuste keelt grammatiliselt korrektseks. Rahulolu semantilise esitusega oli mõnevõrra madalam: väljatoodud tähendusi peeti õigeks 56% juhtudel. Kahest SKM-ist hinnati kõrgemalt GPT-4o tähendusseletusi. Leksikograafide hinnangud varieerusid. Hinnangutele lisatud kommentaaride analüüs selgitas leksikograafide rahulolu/rahulolematuse sisemist struktuuri, millele toetudes on edaspidi võimalik luua täpsemaid prompte eri tüüpi sõnastikuseletuste tarvis. Maria Tuulik, Ene Vainik, Esta Prangel, Margit Langemets, Eleri Aedmaa, Kristina Koppel, Lydia Risberg: Describing senses for lexicography: how helpful are large language models? In this article, we investigate whether and to what extent large language models (LMMs) can assist lexicographers in writing definitions and presenting word meaning(s). Of the LLMs tested, the GPT-4o and Gemini 1.5 Pro meaning descriptions for 60 words were selected for the final evaluation. The zero-shot prompting method used made it possible to identify the lexicographers’ preferences and demands for the descriptions without preemptively limiting their form. The meaning descriptions were evaluated by 21 lexicographers. The overall satisfaction of respondents was relatively high: lexicographers rated 83% of the meaning descriptions as very or somewhat useful for their work. The performance of the models in Estonian was mostly satisfactory for the respondents: in 75% of the cases, the language of the meaning descriptions was judged to be grammatically correct. Satisfaction with the semantic presentation was somewhat lower: the meanings given were considered correct in 56% of cases. Of the two LLM-s, GPT-4o’s output was rated higher. Lexicographers’ evaluations varied. The analysis of the comments accompanying the evaluations clarified the internal structure of the lexicographers’ satisfaction/dissatisfaction and will allow the findings to be used in the future to create detailed prompts providing basis for different types of dictionary definitions.
- Open Access
- 15 July 2025
- Published by SA Kultuurileht in Keel ja Kirjandus
- Vol. 68 (7) , 605-624
Keelekorpus kui leksikograafi abiline kõnekeelsuse tuvastamisel
Source: Keel ja Kirjandus Keelekorpus kui leksikograafi abiline kõnekeelsuse tuvastamisel
- 15 July 2025
- Published by SA Kultuurileht in Keel ja Kirjandus
- Vol. 68 (7) , 605-624
Open AccessKeelekorpus kui leksikograafi abiline kõnekeelsuse tuvastamisel
Source: Keel ja Kirjandus Keelekorpus kui leksikograafi abiline kõnekeelsuse tuvastamisel
- Open Access
- 24 April 2025
- Published by Estonian Association for Applied Linguistics in Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat. Estonian Papers in Applied Linguistics
- Vol. 21, 219-236
Eesti keele konstruktikoni poole: ülesehituse peajooned
Eesti keele konstruktikoni poole: ülesehituse peajooned
- 24 April 2025
- Published by Estonian Association for Applied Linguistics in Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat. Estonian Papers in Applied Linguistics
- Vol. 21, 219-236
Open AccessEesti keele konstruktikoni poole: ülesehituse peajooned
Eesti keele konstruktikoni poole: ülesehituse peajooned
- Open Access
- 13 December 2021
- Published by Research-Publishing.net
- p. 312-317
Developing pedagogically appropriate language corpora through crowdsourcing and gamification
Despite the unquestionable academic interest on corpus-based approaches to language education, the use of corpora by teachers in their everyday practice is still not very widespread. One way to promote usage of corpora in language teaching is by making pedagogically appropriate corpora, labelled with different types of problems (for instance, sensitive content, offensive language, structural problems), so that teachers can select authentic examples according to their needs. Because manually labelling corpora is extremely time-consuming, we propose to use crowdsourcing for this task. After a first exploratory phase, we are currently developing a multimode, multilanguage game in which players first identify problematic sentences and then classify them.
- 13 December 2021
- Published by Research-Publishing.net
- p. 312-317
Open AccessDeveloping pedagogically appropriate language corpora through crowdsourcing and gamification
Despite the unquestionable academic interest on corpus-based approaches to language education, the use of corpora by teachers in their everyday practice is still not very widespread. One way to promote usage of corpora in language teaching is by making pedagogically appropriate corpora, labelled with different types of problems (for instance, sensitive content, offensive language, structural problems), so that teachers can select authentic examples according to their needs. Because manually labelling corpora is extremely time-consuming, we propose to use crowdsourcing for this task. After a first exploratory phase, we are currently developing a multimode, multilanguage game in which players first identify problematic sentences and then classify them.
- Open Access
- 31 October 2019
- Published by Estonian Association for Applied Linguistics in Lähivõrdlusi. Lähivertailuja
- Vol. 29 (29) , 84-112
Leksikograafide ja keeleõppijate hinnangud automaatselt tuvastatud korpuslausete sobivusele õppesõnastiku näitelauseks
Artiklis analüüsitakse, kas automaatselt valitud autentsed korpuslaused sobivad Eesti Keele Instituudi leksikograafide ning Tartu ja Tallinna ülikooli eesti keelt teise keelena rääkivate üliõpilaste hinnangul eesti keele B2–C1-keeleoskustaseme õppesõnastiku näitelauseks. Selleks viidi läbi uurimus, kus leksikograafid ja keeleõppijad hindasid nelja tüüpi lauseid: tööriista GDEX ehk Good Dictionary Example eesti mooduli versiooni 1.4 parameetrite järgi head ja halvad korpuslaused, filtreerimata korpuslaused ning leksikograafide koostatud näitelaused. Artiklis antakse esmalt ülevaade e-leksikograafia hetkeseisust Euroopas ja Eestis, sealhulgas sellest, kui palju autentset korpusmaterjali veebisõnastikes kasutatakse. Seejärel kirjeldatakse hindamisülesande ülesehitust ja läbiviimist ning analüüsitakse tulemusi. Leksikograafide ja keeleõppijate hinnangu põhjal kontrollitakse kolme hüpoteesi: korpuslausete filtreerimine on vajalik, GDEXi eesti mooduli versioon 1.4 suudab korpusest tuvastada optimaalsed näitelausete kandidaadid ning välja filtreerida sobimatud, leksikograafi koostatud näitelaused on head näitelaused.
- 31 October 2019
- Published by Estonian Association for Applied Linguistics in Lähivõrdlusi. Lähivertailuja
- Vol. 29 (29) , 84-112
Open AccessLeksikograafide ja keeleõppijate hinnangud automaatselt tuvastatud korpuslausete sobivusele õppesõnastiku näitelauseks
Artiklis analüüsitakse, kas automaatselt valitud autentsed korpuslaused sobivad Eesti Keele Instituudi leksikograafide ning Tartu ja Tallinna ülikooli eesti keelt teise keelena rääkivate üliõpilaste hinnangul eesti keele B2–C1-keeleoskustaseme õppesõnastiku näitelauseks. Selleks viidi läbi uurimus, kus leksikograafid ja keeleõppijad hindasid nelja tüüpi lauseid: tööriista GDEX ehk Good Dictionary Example eesti mooduli versiooni 1.4 parameetrite järgi head ja halvad korpuslaused, filtreerimata korpuslaused ning leksikograafide koostatud näitelaused. Artiklis antakse esmalt ülevaade e-leksikograafia hetkeseisust Euroopas ja Eestis, sealhulgas sellest, kui palju autentset korpusmaterjali veebisõnastikes kasutatakse. Seejärel kirjeldatakse hindamisülesande ülesehitust ja läbiviimist ning analüüsitakse tulemusi. Leksikograafide ja keeleõppijate hinnangu põhjal kontrollitakse kolme hüpoteesi: korpuslausete filtreerimine on vajalik, GDEXi eesti mooduli versioon 1.4 suudab korpusest tuvastada optimaalsed näitelausete kandidaadid ning välja filtreerida sobimatud, leksikograafi koostatud näitelaused on head näitelaused.
- Open Access
- 25 April 2019
- Published by Estonian Association for Applied Linguistics in Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat. Estonian Papers in Applied Linguistics
- Vol. 15, 99-119
Eesti keele kui teise keele õpikute lausete analüüs ja selle rakendamine eri keeleoskustasemete sõnastike näitelausete automaatsel valikul
Eesti keele kui teise keele õpikute lausete analüüs ja selle rakendamine eri keeleoskustasemete sõnastike näitelausete automaatsel valikul
- 25 April 2019
- Published by Estonian Association for Applied Linguistics in Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat. Estonian Papers in Applied Linguistics
- Vol. 15, 99-119
Open AccessEesti keele kui teise keele õpikute lausete analüüs ja selle rakendamine eri keeleoskustasemete sõnastike näitelausete automaatsel valikul
Eesti keele kui teise keele õpikute lausete analüüs ja selle rakendamine eri keeleoskustasemete sõnastike näitelausete automaatsel valikul
- 17 August 2018
- Published by Oxford University Press (OUP) in International Journal of Lexicography
- Vol. 32 (2) , 119-137
Identification and automatic extraction of good dictionary examples: the case(s) of GDEX
- 17 August 2018
- Published by Oxford University Press (OUP) in International Journal of Lexicography
- Vol. 32 (2) , 119-137
Identification and automatic extraction of good dictionary examples: the case(s) of GDEX