MLMargit Langemets

Margit Langemets

*This is an algorithmically generated author record based on publicly available information.

Current Organizations / Institutes

The organizations/institutes from the scholar's latest article


Margit Langemets has a total of 26 co-authors. Here are the top co-authors by number of shared publications:


Latest Publications

  • Open Access

    Korpuse kontekstiga või ilma? Suurte keelemudelite võimekus tuvastada ja märgendiga varustada eesti keele sõnatähendusi

    by Lydia Risberg, Eleri Aedmaa, Hanna Pook, Kristina Koppel, Maria Tuulik, Esta Prangel, Margit Langemets

    Korpuse kontekstiga või ilma? Suurte keelemudelite võimekus tuvastada ja märgendiga varustada eesti keele sõnatähendusi

  • Open Access

    Korpused lingvistilises uurimistöös. Praktiline käsiraamat

    by Pilvik Maarja-Liisa, Muischnek Kadri, Lindström Liina, Veismann Ann, Padrik Jane, Aedmaa Eleri, Kallas Jelena, Koppel Kristina, Langemets Margit, Lippus Pärtel, et al.

    Keelekorpused ja suured tekstikogud on tänapäeva keeleteaduses valdav uurimismaterjali allikas ning korpuslingvistika nende kasutamist käsitlev meetodite kogu. Käsiraamatus tutvustatakse enamlevinud korpuslingvistika meetodeid ning olemasolevaid eesti keele korpusi, nende loomise ja kasutamise võimalusi. Käsiraamat sisaldab ka eesti keele põhjal tehtud näidisuurimusi, mida on võimalik ise korrata ja enda uurimisküsimusele kohandada. Käsiraamatu autorid on Tartu Ülikooli ja Eesti Keele Instituudi teadlased, kel on pikaajaline korpuste koostamise ja teadustöös kasutamise kogemus. Käsiraamat võiks pakkuda huvi kõigile, kes soovivad tekstiandmetega tegeleda.

  • Open Access

    Tähenduste seletamine leksikograafias: kuivõrd on abi suurtest keelemudelitest?

    by Maria Tuulik, Ene Vainik, Esta Prangel, Margit Langemets, Eleri Aedmaa, Kristina Koppel, Lydia Risberg

    Artiklis uurime, kas ja mil määral saavad suured keelemudelid (SKMid) leksikograafi aidata sõnastikuseletuste loomisel ja sõnatähendus(t)e esitusel. Katsetatud SKMidest jäid lõplikku hindamisküsitlusse GPT-4o ja Gemini 1.5 Pro tähendusseletused 60 sõna kohta. Kasutatud näitetu promptimise (zero-shot) meetod võimaldas selgitada leksikograafide eelistusi ja nõudmisi seletustele ilma nende vormi ennetavalt piiramata. Tähendusseletusi hindas 21 leksikograafi. Vastajate üldine rahulolu oli suhteliselt kõrge: leksikograafid hindasid oma töö jaoks väga kasulikuks või mõnevõrra kasulikuks 83% seletustest. Mudelite sooritus eesti keeles enamasti rahuldas vastajaid: 75% juhtudel hinnati seletuste keelt grammatiliselt korrektseks. Rahulolu semantilise esitusega oli mõnevõrra madalam: väljatoodud tähendusi peeti õigeks 56% juhtudel. Kahest SKM-ist hinnati kõrgemalt GPT-4o tähendusseletusi. Leksikograafide hinnangud varieerusid. Hinnangutele lisatud kommentaaride analüüs selgitas leksikograafide rahulolu/rahulolematuse sisemist struktuuri, millele toetudes on edaspidi võimalik luua täpsemaid prompte eri tüüpi sõnastikuseletuste tarvis. Maria Tuulik, Ene Vainik, Esta Prangel, Margit Langemets, Eleri Aedmaa, Kristina Koppel, Lydia Risberg: Describing senses for lexicography: how helpful are large language models? In this article, we investigate whether and to what extent large language models (LMMs) can assist lexicographers in writing definitions and presenting word meaning(s). Of the LLMs tested, the GPT-4o and Gemini 1.5 Pro meaning descriptions for 60 words were selected for the final evaluation. The zero-shot prompting method used made it possible to identify the lexicographers’ preferences and demands for the descriptions without preemptively limiting their form. The meaning descriptions were evaluated by 21 lexicographers. The overall satisfaction of respondents was relatively high: lexicographers rated 83% of the meaning descriptions as very or somewhat useful for their work. The performance of the models in Estonian was mostly satisfactory for the respondents: in 75% of the cases, the language of the meaning descriptions was judged to be grammatically correct. Satisfaction with the semantic presentation was somewhat lower: the meanings given were considered correct in 56% of cases. Of the two LLM-s, GPT-4o’s output was rated higher. Lexicographers’ evaluations varied. The analysis of the comments accompanying the evaluations clarified the internal structure of the lexicographers’ satisfaction/dissatisfaction and will allow the findings to be used in the future to create detailed prompts providing basis for different types of dictionary definitions.

  • Open Access

    Keelekorpus kui leksikograafi abiline kõnekeelsuse tuvastamisel

    by Lydia Risberg, Maria Tuulik, Margit Langemets, Kristina Koppel, Ene Vainik, Esta Prangel, Eleri Aedmaa

    Source: Keel ja Kirjandus Keelekorpus kui leksikograafi abiline kõnekeelsuse tuvastamisel


  • Open Access

    Sõnatähenduste normimise traditsioon ja selle murdmine eesti keelekorralduses

    by Lydia Risberg, Margit Langemets

    Eesti keelekorralduse traditsioon normida õigekeelsussõnaraamatuga (ÕS) üldkeele sõnade tähendusi on pikalt kujundanud ühiskonna arusaama (eesti) keele toimimisest. Alates 1980. aastatest on keelekorralduses sõnade tähendusi normimise asemel „leebemalt“ suunatud, neid kirjakeelde sobimatuks peetud ja nende kohta soovitusi antud (mh ÕSides 1999–2018). Artiklis anname ülevaate eesti keele sõnatähenduste normimise ajaloost üldisemalt alates 19. sajandi teisest poolest, analüüsides olulisemaid keelekorraldusega seotud väljaandeid. Teeme üldistusi ja järeldusi sõnatähenduste normimise kohta, tuginedes oma varasemale sõnatähendustega seotud uurimistööle: kasutuspõhise keeleteooria ja korpuslingvistika süvenemisega eesti keeleteaduses on ka keelekorralduses jõutud arusaamale, et tähendused ei püsi sõnaraamatus kinni: (uue) tähenduse kasutusse jäämine sõltub keelesisestest ja -välistest teguritest, mitte ÕSist. Abstract. Lydia Risberg, Margit Langemets: Breaking the tradition of standardizing word meanings in Estonian language planning. The tradition of the Estonian language planning to standardize the meanings of general language through the formal Dictionary of Standard Estonian (DSE) has long influenced society’s understanding of how (Estonian) language works. Since the 1980s, instead of standardizing the meanings, the language planning has been more “lenient”, considering certain meanings inappropriate for the standard language and making recommendations on them (e.g. in the DSE 1999–2018). In this article, we will give an overview of the history of the standardization of word meanings in the Estonian language planning since the second half of the 19th century, analyzing the most important publications related to it. We draw generalizations and conclusions about the standardization of meanings based on our earlier research on word meanings: with the deepening of usage-based linguistics and corpus linguistics in Estonian linguistics, the understanding has been reached in language planning that meanings do not remain fixed in the dictionary: the (new) meaning’s survival in use depends on internal and external factors, not on the formal DSE.


  • A Lexicographic Practice Map of Europe

    by Carole Tiberius, Jelena Kallas, Svetla Koeva, Margit Langemets, Iztok Kosem

    This article presents the combined results of three international surveys that were carried out in the context of the Horizon 2020 European Lexicographic Infrastructure project (ELEXIS). The aim of these surveys was to gain more insight into lexicographic practices and the needs of lexicographers in Europe. The surveys were delivered via online platforms. Based on the combined results, we sketch a map of lexicographic practices in Europe, both for born-digital and retrodigitized resources, analyze current needs in terms of tools, functionalities and training, and identify emerging trends that will affect lexicography in the short and long term.


  • Eesti keel uues kuues. Eesti keele sõnaraamat 2018

    by Margit Langemets, Mai Tiits, Udo Uibo, Tiia Valdre, Piret Voll